21. märtsil tähistab Võru Instituut oma 30 aasta tööjuubelit. Nende aastate jooksul on ära tehtud suur töö võru keele ja kultuuripärandi dokumenteerimisel ja uurimisel. Võru keelest, mis 19. sajandi keskpaigas taandus pigem suuliseks keeleks, on taas saanud kirjutamise ja lugemise keel. Selleks on Võru Instituut välja andnud märkimisväärse hulga kooli- ja ilukirjandust ning korraldanud keeleõpet lasteaedadest ülikoolini. Instituudi koosseisus on teadus- ja arendusosakond ning neli muuseumi, mille põhitöö on Vana-Võromaa kultuuripärandi kogumine, hoidmine ja tutvustamine.

Võru Instituut teeb koostööd Tartu Ülikooli ja teiste partneritega võru keele ja nimede uurimisel ning keeletehnoloogia arendamisel. Juba on veebis helisalvestisena (helüait.ee) kättesaadav suur hulk võrukeelset kirjandust, samuti on olemas võru-eesti-võru veebisõnaraamat (synaq.org),  masintõlge (neurotolge.ee) ja kõnesüntesaator (neurokone.ee).

Võru  keelest saab viimase rahvaloenduse andmetel aru üle 80 000 inimese, kuid keeleoskus kipub vähese kasutamise tõttu lihtsustuma. Siiski on kohaliku keele maine viimaste aastakümnete jooksul kõvasti kasvanud, seda kasutatakse julgemalt turunduses, eneseväljenduses ja meedias.

Viimasel võrukeelsel laulupeo osales lauljate ja osalejatena kokku 7000 inimest.  Laste ja noorte jaoks on võrukeseks olemine hinnas, kuna see annab neile eripärase kuuluvuse- ja identiteeditunde.

Juubeli tähistamine algab 21. märtsil kell 13 Võru Kandles. Tervitama tuleb Eesti Vabariigi president Alar Karis. Peamise teadusettekande teeb akadeemik Karl Pajusalu, misjärel tutvustatakse lühidalt kõiki instituudi töösuundi.

 

Täpsem info: Ivari Padar, Võro Instituudi direktor, ivari.padar@wi.ee, tel 513 1851

 

Jagamine