Võru Instituut nõustab ja koolitab Vana-Võromaa koolide meeskondi võru keele ja kultuuri lõimimisel kooliellu, et kasvatada siinsete õpetajate ja noorte paigaidentiteeti. Sihiks on lõimitud aine- ja keeleõpetus, et oma kandi keelel ja kultuuril oleks koolides kindel kasvupind ning need kuuluksid loomulikuna kooli igapäevaellu.

Kui sul on mõte või küsimus, mida soovid jagada, võta ühendust Võru Instituudi koolihariduse mentoriga.

Algusaastad

1987. aastal alustas Võrumaa hariduskoondis eesotsas Arvi Leoskiga koolilaste võrukeelsete kirjatööde võistlust „Mino Võromaa“.
1988. aastal, uuel ärkamisajal, loodi võru keele ja kultuuri toetamiseks Võro Keele ja Kultuuri Fond (VKKF), korraldati koosolekuid, seltskondlikke ettevõtmisi ja avaldati ajakirjanduses kirjatükke kohaliku keele ja kultuuri kohta.
1989. aastal toimusid õpetaja Aino Karendi ja võrukeelse aabitsa kokkuseadja Sulev Iva eestvedamisel Võru I Põhikoolis esimesed võru keele ringitunnid, kus kuulati muinasjutte, lauldi ja joonistati. Samal ajal alustati võru keele valikainetunde ka Antsla Keskkoolis: õpetaja Anu Silm ja VKKFi tolleaegne esimees Jaan Pulk õpetasid võru keelt korra nädalas 10. klassile.
1990. aastal asutati Võru Instituut, mille üheks sihiks sai võru keele ja kultuuri õpetamise toetamine. Koolitati õpetajaid ja asuti looma võrukeelset õppematerjali. Võru keele õppe Vana-Võromaa koolides võis jagada üldjoontes kolmeks: aabitsaõpe, kodulugu ning võru keel ja kirjandus. Enamikus koolides olid need kolm suunda põimitud. Mõnes koolis oli võru keelel suur osa ka pärimusmuusika- ja näitemänguringi töös.

Tänapäev

2010. aastatel alustati mitmes koolis mõne õppeaine õpetamist võru keeles (nt tööõpetus Haanja ja Mõniste koolis, võru kirjandus Vastseliina Gümnaasiumis). Üldine suund oli liikuda eraldi omakultuuri ja võru keele tundidelt lõimitud aine- ja keeleõpetuse poole. Muutus oli vajalik, sest senine süsteem oli oma aja ära elanud ja järjest raskem oli leida entusiastlikke võru keele õpetajaid.
2011. aastast alates on otsitud võimalusi, kuidas luua omakultuurile haridusasutustes laiem kandepind ning muuta see võimalikult paljude õpetajate ja noorte igapäevaelu osaks.
2012. aastal käivitus Võru Instituudi osalusel Interreg VI-A Eesti-Läti programmi (2021–2027) ühisprojekt „Umakultuur mi ümbre“. Projekti abil on kohalik keel ja kultuur muutunud lasteaedades ja koolides nähtavamaks ning nii laste, noorte kui ka täiskasvanute teadlikkus võru keelest on kasvanud. Tegevustes osalenud Vana-Võromaa haridusasutustes on loodud hea pinnas edasiseks võru keele õppeks ning nende meeskonnad innustavad eeskujuna piirkonna teisi koole ja lasteaedu. Lähemalt saab projekti kohta lugeda siit: https://www.umakultuur.ee/p/tutvustus.

2025/26. õppeaastal olid võru keele tunnid Rõuge Põhikooli Haanja õppekohas (2.–5. klass), Põlva Jakobi Koolis (2., 4.–5. klass), Lüllemäe Koolis (3. klass). Lõimitud keeleõpe (mõnes ainetunnis või huviringis kõneldakse järjepidevalt võru keelt) toimus Rõuge Põhikooli Mõniste ja Varstu õppekohas, Kääpa Koolis, Võru Kesklinna Koolis, Hargla Koolis, Vastseliina Gümnaasiumis, Võru Kreutzwaldi Koolis.

Jagamine