Võro Instituudi luumisõ mõtõ sündü Võro liikmise tegeläisi pään. Üten vahtsõ heränemisaoga käümä lännü võrokõisi liikminõ oll 1990. aastidõ keskpaigas jo niipallo suurõs är kasunu, et saa es inämb jäiä ütsindä seltse vitä, oll vaia kimmäst riigi tukõ.

Võro Instituut tetti 1995. aastagal ja tä käü Kultuuriministeeriumi ala.

Võro Instituudi tüü ja tegemiisi tsihis om võro keele ja kultuuri elonhoitminõ. Võrokiilse oppusõ kõrraldamisõ, raamatidõ tegemise, kotussõnimmi korjamisõ ja kaardi pääle avitamisõ ja tõisi Võro Instituudi tegemiisi mõtõ om ärgitä võrokõisi ummamuudu olõkit alalõ hoitma.

Ummi tegemisi sääd instituut Teadus ja arendustegevuse korralduse seaduse ja uma põhimäärüse perrä. Instituudi tüüd kontroll ja tegemiisi tsihi pand paika kultuuriministri puult ammõtilõ pant tiidüsnõvvokogo.

Võro Instituudi tegemiisi vidä direktri, kiä valitas viies aastas vällä avaligu konkursiga ja kinka nimetäs ammõtilõ kultuuriministri. Alatõn 1.01.2015.a om Instituudin tiidüs- ja arõndusosakond ja muusõumiosakond, kon all omma 4 muusõumi.

 

 

Võro Instituudi arõngukava 2024-2028

Vana-Võromaa muusõumõ arõngukava 2024-2028

Arvoandõ

Tüüplaani

 

Jagamine