Kui mistahes keelt kõneldakse kodus lastega, jääb see keel ka tulevikus püsima. Paljude väikeste keelte saatus on näidanud, et tänapäeva maailmas ei saa enam loota põlvkondadevahelisele suhtlemisele, kui tegemist on väikse kohaliku keele püsimajäämisega.

Võrumaal on kohalik keel vanemaealiste igapäevases keelepruugis oma loomulikul moel veel tarvitusel. Kui vanemad võrukesed kasutavad igapäevasuhtluses enamasti ikka võru keelt, siis keskealised kõnelevad kodus võru keeles ja ametiasutustes kasutatakse (tavaliselt võõrastega kõneldes) eesti keelt. Küllap valvati ja valvatakse ka praegusel ajal mõneski peres hoolega, et lastega räägitaks ikka eesti keeles. Seetõttu saavad nooremad kohalikust keelest enamasti aru, kuid omavahelises suhtlemises võru keelt ei kasuta.

Kuna kooli abita võru keel aja proovile enam vastu ei pea, on Võru Instituudi üheks töösuunaks alates instituudi loomisest 1995. aastal võru keele ja kultuuri õpetamise korraldamine ajaloolise Võrumaa (Võru ja Põlva maakond, osaliselt Valga ja Tartu maakond) koolides. Instituut koostab ja annab välja võru keele õpetamiseks vajalikku õppekirjandust ja metoodilisi materjale, korraldab õpetajatele koolitust ja õpilastele võru keele võistlusi. 2000. aastast alates toetab võru keele õpetamist riiklik programm “Lõunaeesti keel ja kultuur”.

Aabitsaõpetus Lüllemäe Põhikoolis 2006-07 õa., õpetaja Heidi Kõvask.

Kohaliku keele hoidmise toetajana ja omakultuuri väärtustajana on koolil kahtlemata oluline mõju. Samal ajal on kool ise hoopis uues rollis – pikka aega on koolis üksnes rõhutatud korralikku eesti ja võõrkeelteoskust ning lausa halvustatud kohaliku keele tarvitamist kodust väljaspool. Siingi on tegemist keele prestiiži küsimusega. Paljude koolijuhtide ja õpetajate arvates on globaliseeruvas maailmas tarvis esmajärjekorras õpetada võõrkeeli, ennekõike inglise keelt ja arvutiõpetust. Oma kodukeele õpetamist peetakse hoopis vähem tähtsaks. Samal ajal on viimastel aastatel märgata huvi võru keele vastu eriti noorte hulgas ja teadlik soov ning tahtmine oma keelt tarvitada on märgatavalt suuremaks läinud.

Lüllemäe Põhikooli kodulootunnis tutvustab õpikut “Võromaa kodolugu” autor Nele Reimann-Truija.

Üte keele püsümine ja hoitmine um väega õrn asi, kon ei põrka kokko õnnõ riigi ja vähämbüse huviq – tan võivaq tõnõtõsõlõ vasta kävvü ka inemise raharikkusõ edendämine ja uma kultuuri hoitmine (Leelo Keevalliku perrä, kiä kõnõli Kaika suvõülikoolin Lüllemäel väikeisi kiili elovõimaluisist).

Jagamine