On loomulik, et võru keelt tuleks õpetada nagu emakeelt. Samas on paljude laste jaoks tegemist hoopis vanaemade keelega. Või õpetada seda keelt hoopis võõrkeele metoodikale toetudes? Kindlad eeskujud puuduvad ja võru keele õppematerjalide koostajad on olnud omamoodi maadeavastajate rollis.

1993. aastal tuli trükikojast välja esimene kooliraamat – võrukeelne lugemik, mis tutvustas Võrumaalt pärit kirjanike loomingut ja toetus meie vanale rahvaluule aluspõhjale.

Mida kasutatakse aabitsaõpetuses? Võrukeelse aabitsa” ABC-kiräoppus ” algkäsikiri valmis aabitsatoimkonnal 1997.aastal. Käsikirja olid valmis katsetama Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, Lepistu, Pikakannu ja Võru I põhikooli ning Naha algkooli õpetajad. Lõplik käsikiri valmis juba õpetajate ettepanekuid arvestades. Aabits on mõeldud eelkõige algklassilastele, kes oskavad juba kirjakeeles hästi lugeda, aga ka teistele, kes kohaliku keele ja kultuuri, kommete vastu huvi tunnevad. Raamat koosneb kahest osast: tähtioppus ja lugõmisoppus. Aabitsalugude seas on omakeelseid muinasjutte, laste poolt kirjutatud võrukeelseid jutte, lühinäidendeid ja kahekõnesid ning rahvapäraste tähtpäevade tutvustusi, mõned rahvalaulud ja -mängud ning jõukohaseid harjutusi hääldamise parandamiseks ja sõnavara suurendamiseks.

Aabitsa juurde kuuluvad ka “Tüüvihk ABC-kiräoppusõ manoq” ja õpetajatele mõeldud metoodiline juhend “Tiijuht ABC-kiräoppusõ manoq”. Lisaks on hulgaliselt huvitavaid lisamaterjale nagu piltsõnastu keeleõppeks, lastelaulude kassett “Laulami latsile. Laulami latsiga” ja heameelega kuulavad lapsed võru keele tunnis ka teiste laste kirja pandud lugusid kogumikest “Mino Võromaa”, mida on 2005. aastaks ilmunud juba 18. raamatut.

Laulmistunnis saab kasutada lisaks rahvalaulukassettide kuulamisele ka laulikut “Tsirr-virr lõokõnõ”, kust leiab hulgaliselt lõunaeestikeelseid laulunäiteid.

Põhikooli vanemas astmes, kus mitmes koolis õpetatakse ringitunnina võru keelt ja kirjandust, leiab kirjanduse tutvustamisel ikka kasutust “Võrokiilne lugõmik”, kust näiteks Võrumaa klassiku Jaan Lattiku noortelood nagu “Edimäne armastus” ja “Tiijuht” on paljudele lausa pähe kulunud. Keele õpetamisel edasijõudnutele on heaks abiliseks töövihik “Tsiamäe luuq” koos kassetiga. Heameelega vaadatakse keeleõppes instituudi õppefilmi “Võromaa ja võro kiil” ning enne rahvalike tähtpäevade tulekut “Aastatsõõri” – see on lühifilm Võrumaa tähtpäevadest, mida tutvustavad võru keele ringi õpilased erinevatest koolidest.

Kuna 2004. aasta lõpuks sai valmis kauaoodatud “Võromaa kodolugu”, siis 2005/2006 õppeaastast on alustatud ka kodulooõpetusega. “Võromaa kodolugu” tutvustab ülevaatlikult ajaloolise Võrumaa loodust ja ajalugu ning käsitleb põhjalikumalt ajaloolise Võrumaa kaheksa kihelkonna (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina) looduslikku eripära, tähtsamaid ajaloosündmusi ja kohalikus kultuuriloos olulisi isikuid. Omaette peatükis tutvustatakse Võru linna.

Iga kihelkonna peatüki alguses on kaart, tutvustatakse rahvarõivaid ja piirkonna keelelist eripära. Lisatud on kohalike inimeste pärimusi ja mälestusi. Abiks õpetajale on veel “Ajaloolise Võrumaa kirjandusnimistu” meie kodulehelt. Võru Instituut on koostanud ka ainekavad võru keele õppeks kooliastmeti (2.-3.kl – võrukeelne aabitsaõpetus, 5.-6.kl – võrukeelne kodulugu, 8. või 9. kl – võru keel ja kirjandus ning lõunaeesti keel ja kultuurilugu gümnaasiumis.

Jagamine