KEELEPESA ARENGUKAVA 2015–2018

SISSEJUHATUS

Keelepesa on ajaloolisel Võrumaal tegutsev võrukeelne lastehoid, lasteaed või lasteaiarühm, kus lastele õpetatakse võru keelt keelepesa ehk väikeste põliskeelte keelekümbluse meetodil, mille kohaselt õpetaja suhtleb lastega ainult võru keeles vähemalt ühel päeval nädalas. Seega keelepesa on võrukeelne keskkond, kus laps veedab enamuse oma päevast, kus ta areneb ja teda valmistatakse kooliks ette vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale koolieelsete õppeasutuste riiklikule õppekavale ja võrukeelsele õppeprogrammile.

Keelepesas õpivad/osalevad lapsed vanuses 1–7 aastat. Keelepesameetodi kohaselt kõneldakse lastega keelepesas kogu päeva vältel igas olukorras ainult kohalikku väikest põliskeelt (ajaloolisel Võrumaal võru keelt), õpetaja ei tõlgi oma juttu mitte kunagi valitsevasse suuremasse keelde. Niimoodi luuakse lastele teadlikult igapäevane omakeelne ümbrus ja kohaliku põliskeele õpivad kiiresti selgeks ka need lapsed, kellega pole seda kodus piisavalt räägitud. Kui lapsed juba oma keelt räägivad, on ka vanemad julgemad nendega oma keeles suhtlema ja ajaloolise Võrumaa kodudes üha harvemaks jääv võru keel hakkab seeläbi tasapisi taas lastega kõneldava kodukeelena taastuma.

MISSIOON

Keelepesa missioon on aidata teha ajalooline Võrumaa mõtteliselt seestpoolt suuremaks, suurendada eeldusi võru keele kui koduse keele kasutamiseks ajaloolise Võrumaa peredes, säilitades sel moel oma kodukandi kultuuri ja pärimust. Kanda – eelkõige Lõuna-Eestis paremini säilinud – traditsioonilist Eesti vaimsust.

Aidata keelepesa meetodil õppimise/kasvamisega kaasa laste üldisele arengule, sest keelepesakogemused ja erinevad uuringud maailmas näitavad, et kakskeelsed ja omakultuuri õppivad lapsed on erksama mõtlemisega, oskavad paremini erinevate olukordadega kohaneda, on leplikumad, saavad võõrkeelte õppimisega paremini hakkama.

Keelepesas võru keele omandanud lapsed suudavad võru keelt kõnelda ja sellest aru saada oma suhtlusringkonnas (pere, sõbrad, kool, lasteaed jne) ning tulevikus ka oma lastega võru keeles suhelda.

Keelelise ja kultuurilise eripära hoidmine aitab kaasa piirkonna majandusarengule, muutes ta atraktiivsemaks turismipiirkonnaks. Samuti muutub sel moel piirkond omapärasemaks elukeskkonnaks ja hoiab noori kodukandis.

VISIOON

Läbi omakeelse keskkonna loomise luuakse eeldus võru keele ja kultuuri säilimisele ja arengule ning tagatakse järjepidevus võru keele kõnelemisel ja keele uutele põlvkondadele edasiandmisel.

Aastaks 2018 on vähemalt kahepäevased keelepesarühmad igas ajaloolise Võrumaa kihelkonnas (Kanepi, Urvaste, Karula, Hargla, Rõuge, Põlva, Vastseliina, Räpina) ning Tartu linnas. Põlva ja Võru linnas on viipäevased keelepesarühmad. Avatakse esimene võrukeelne keelepesalasteaed (eeldatavalt Haanja vallas).

Omakeelne haridus muutub loomulikuks osaks laste algharidussüsteemis.

Senisest enam väärtustatakse mitmekeelsust, keeleõpet ning laiemalt keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.

Keelepesarühmade tegevuse rahastus toimub sarnaselt teistele lasteaiarühmadele peamiselt kohalike omavalitsuste (KOVde) baasil. Võru Instituudi juurde loodud kompetentsikeskuse tegevust rahastab riik. Muud tegevused toimuvad erinevate projektide toel.

SIHTRÜHM

Keelepesa sihtrühm on võrukeelsed ja võrukeelseks jääda/saada tahtvad pered ajaloolisel Võrumaal.

Sihtrühma vajadused

Saada tuge oma mõtetele, leida praktiline väljund võru keele säilitamisele/omandamisele. Suurendada eeldusi lastega kodus võru keele kõnelemiseks, hoides sel moel alal oma kodukandi põlist keelelist ja kultuurilist eripära.

Kuidas rahuldatakse sihtgrupi vajadusi

Võrukeelne lasteaiarühm pakub regulaarset võimalust suhelda lastel vähemalt kord nädalas võrukeelses keskkonnas ja samas valmistuda kooliks ette vastavalt EV seadustele. Lapsevanemate kaasamine keelepesa tegevusse aitab kaasa võru keele kui koduse keele kasutuse taastumisele.

Mille poolest sarnanetakse teistele (eestikeelsetele) rühmadele

Igapäevategevus vastab koolieelsete õppeasutuste seaduses sätestatud õppekavale.

Mille poolest erinetakse teistest (eestikeelsetest) rühmadest

Tegevus toimub vähemalt ühel päeval nädalas võru keeles, toetutakse võru kultuurile/kombestikule/pärimusele.

KESKKOND

Võru keele kõnelemine ja ootused

Need, kes ennast ajaloolisel Võrumaal võrukesteks peavad, määratlevad oma identiteeti lisaks kohalikule päritolule peamiselt just võru keele oskamise kaudu. Ennast võrukesteks pidavatest võrumaalastest kõneles 1998. aastal võru keelt kas pidevalt või vahetevahel 98 %.

See tähendab, et võrukeseks olemine ja tähelepanu võru keelele olid enesehinnangutes peaaegu kattuvad. Võrdluseks – ennast mulkideks pidavatest mulgimaalastest kõneles 2002. aastal mulgi keelt pidevalt või vahetevahel 77 %. (Eichenbaum, Külli; Koreinik,

Kadri. Kuis eläs Mulgi, saarõ ja võro kiil?. Võro Instituudi Toimõndusõq 21. Võro 2008, lk 123-125) Võrreldes näiteks setudega märkavad võrukesed enda juures vähe teisi kultuurilisi erijooni peale kohaliku keele, mis võrukesi muudest eestlastest eristaksid.

Ka 2009. aastal Võru Seltsi poolt läbiviidud uuringus „Kultuurilised ootused võru keele- ja kultuuriruumis” tuuakse suurema kultuurierinevusena välja paikkondlik keelekasutus. (Reimann-Truija, Nele. Kultuurilised ootused võru keele- ja kultuuriruumis. Võro Selts VKKF, Võru Instituut 2009, lk 4)

Lastega kõneleb võru keelt mingil määral veel ainult 19 % vanematest (Eichenbaum, Külli; Koreinik, Kadri. Kuis eläs Mulgi, saarõ ja võro kiil? Võro Instituudi Toimõndusõq 21. Võro 2008, lk 74). Võru keele oskajaid kokku on 2011. aasta rahvaloenduse põhjal 74 499. Ehkki huvi võru keele vastu kasvab, jääb põliskeeles kõnelejaid järjest vähemaks. Niimoodi ei tagata laiemat võru keele oskust ning lastele võru keele edasiandmine on tõsises ohus.

Joonis 1. Võru keele oskajate osakaal eesti emakeelega elanikest valdade kaupa (REL2011).

Arengusuunad piirkonna arengukavades

Ajaloolise Võrumaa omavalitsuste arengukavadest on kohaliku keele ja kultuuri arendamine kõige selgemalt kirja pandud Haanja valla arengukavas 2014–2022. Valla arenguvisioon toob välja järgmise: Haanja vallas väärtustatakse piirkonna identiteeti, kohalikku keelt, pärandkultuuri, traditsioone, koostööd ja omaalgatust. (Haanja valla arengukava, lk 11). Konkreetse eesmärgina on kirjas: Kohalikku keelt ja tradistsioone väärtustatakse omakeelses lasteaias (lk 16).

Kohaliku pärandkultuuri säilitamine on eraldi eesmärgina või mõne muu eesmärgi täitmise tegevusena kirjas näiteks Karula valla (lk 28), Urvaste valla (lk 34), Taheva valla (lk 32) ja Räpina valla (lk 41) arengukavades, kuid kohalikku keelt need arengukavad otsesõnu ei käsitle.

Lasteaedadest on Sõmerpalu Lepatriinu lasteaia arengukavas aastateks 2014–2017 korduvalt mainitud võru keelt ja kultuuri. Lasteaia missioon on järgmine (lk 11): Sõmerpalu Lasteaed Lepatriinu on peredega koostööd tegev võrukeelse keelepesaga lasteaed, kus peetakse tähtsaks iga lapse ja iga töötaja vaimset ning füüsilist tervist. Lasteaia üheks põhiväärtuseks on kodukandi keel ja kultuuripärand ning tegevusena on kirjas nii (lk 12): Lähtudes lastearvu vähenemisega koostada uus lasteia rahastamise süsteem, mis tagaks ka võru keele (ühe lastaia kasvatusliku prioriteedi) õpetamise jätkamise.

Kohaliku murdekeele ja kultuuri väärtustamine on olnud eesmärgiks Väimela Lasteaed Rukkilill arengukavas aastateks 2012–2014, keelepesarühm lasteaias on eesmärgi saavutatavaks tulemuseks (lk 36). Keelepesarühma toimimine on olnud konkreetseks tegevuseks ka Puiga Lasteaed Siilike arengukavas aastateks 2012–2014 (lk 23).

Põlva Lasteaed Mesimummi arengukava aastataks 2012–2016 toob ühe missioonina välja igapäevaste tegevuste rikastamise läbi paikkondliku kultuuripärandi (lk 3), iseloomustab end kui pärimuskultuuri väärtustav ja edendav lasteaed, milles töötab võrukeelne keelepesarühm kord nädalas (lk 5).

Sarnaselt Põlva lasteaiaga on mitme lasteaia ja valla arengukavas fikseeritud hetkeolukord, kus valla lasteaias töötab vähemalt kord nädalas võrukeelne keelepesarühm ning eesmärgiks on (kohaliku) kultuuripärandi (pärandkultuuri) hoidmine, mis sisuliselt peidab endas ka kohaliku keele säilitamist. Konkreetsemad eesmärgid ja tegevused on siiski sõnastamata.

Võru keele suuremal määral kasutuselevõtmist on märgitud Võru maakonna arengustrateegia projektis 2009-2019, mis toob eesmärkides ära järgmise:

* Kaasata kogukond võru ja setu põliskultuuri väärtustavatesse tegevustesse;
* Laiendada kohaliku keele kasutusalasid, mh taas kasutada kohalikku keelt koduses suhtluses laste ja noortega;
* Kaasata rohkem lapsi ja noori piirkonna kultuuri säilitamisse ja arendamisse, et nad omakorda väärtustaksid kodukanti (lk 64).

Arengustrateegia toob esile ka tegevused:

*Erinevas vanuses lastele kohaliku keele õpetamine mängu, laulu ja loometegevuse kaudu;
*Paikkonna keelel ja tavadel põhinevate tegevuste ja tundide läbiviimine lasteaedades ja koolides, süvendatud võru keele õppe korraldamine mõnes koolis ja lasteaias (lk 64).

Keeleõpe lasteaedades ja koolides

Võru keelt õpetatakse praegu (2014.-15. õppeaastal) kord nädalas 17 koolis kas valikainena, ringitunnina või võrukeelsete muu aine tundidena.

Lasteaedades õpetatakse lastele võru keelt keelekümblusmeetodil vähemalt kord nädalas 16 keelepesarühmas. 2014/2015. õppeaastal osaleb keelepesa projektis 14 lasteaeda ja üks lastehoid, neist 10 Võru, 4 Põlva ja 1 Valga maakonnas.

Õpetajate koolitus

Aastast 2011 korraldab Võru Instituut võru keele ja kultuuri alast ning pedagoogikaalast täiendõpet. Koolituskursuste peamiseks sihtgrupiks on võru keelest huvitatud ning seda oskavad ja kõnelevad lasteaiaõpetajad, kuid projektist on edukalt osa võtnud ka kooliõpetajad. Kahel esimesel aastal (2012. ja 2013. aastal) lõpetas keelepesaõpetajate täienduskoolituskursuse 28 õpetajat, 2014. aastal oli huvi veelgi suurem ning projekti läbisid 33 õpetajat. 2014/2015. õppeaastal on täiendkoolitustel osalejate arv ligi 50.

Õppeaasta jooksul toimub üheksa-kümme koolituspäeva oktoobrist juunini, lisaks toimub õppeaasta lõpus õppereis. 2014. aasta kevadel käidi Kihnus, tutvumas ja kogemusi vahetamas sealse lasteaia, muuseumi ja SA-ga Kihnu Kultuuriruum.

Koolituste raames pakutakse õpetajatele nii loenguid ka praktiliste tegevustega töötubasid. Loenguid ja praktikume on läbi viinud oma ala spetsialistid Võru Instituudist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Pedagoogilisest Seminarist, sihtasutusest Innove, Keskkonnaametist, Rakvere Teatrist, mitmetest lasteaedadest ja mujalt.

Tartu Ülikoolis korraldab ja koordineerib lõunaeesti keele ja kultuuri alast õpet ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Keskus loodi 2000. aastal ja samast aastast toimub ülikoolis ka vastav õpe. Praegu saab Tartu Ülikoolis lõunaeesti aineid õppida valikainetemooduli Lõuna-Eesti keel ja kultuur raames.

Et pakkuda tudengitele laiemat ja mitmekesisemat valikut, on keskus korraldanud ka erikursusi. Nii on lisaks eelpool nimetatutele olnud võimalik kuulata loenguid Lõunaeesti kirjakeele ajalugu ja Lõunaeesti kultuurigeograafia. Lisaks pakub veel TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia osakond kuulata loengut Lõunaeesti etnoloogia ning ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia osakond loengut Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse.

2007. aastal avanes üldhariduskoolide võru, setu ja mulgi keele õpetajatel võimalus magistriõppe tasemel täiendkoolituseks – Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordineerimisel lisandus eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala õppekavasse lisaeriala Lõunaeesti keele ja kultuuri õpetaja.

Esimene võrukeelne keelepesa

2009. aasta sügisel algatas Haanimiihhi nõvvokoda koostöös Võru Instituudiga keelepesa pilootprojekti, mille eesmärgiks oli anda eelkooliealistele lastele võimalus osaleda võrukeelses päevahoius. Võrukeelne keelepesa töötas kord nädalas (kell 8.30-17) Võru Instituudi ruumides.

Keelepesa rühmas osales 8-11 last, keda juhendasid korraga kaks või kolm õpetajat (Egle Vodi, Triin Rõõmusoks, Marilyn Nassar). Õpetajad viisid läbi erinevaid tegevusi mängudest ja meisterdamisest muinaslugude jutustamiseni, suheldes lastega terve päeva jooksul ainult võru keeles. Õppeprogramm lähtus paikkondlikust pärimusest ning omakultuurist. Terve päeva räägiti keelepesas vaid võru keeles. Lisaks sellele, et juhendajad tegelesid lastega, toimusid sageli tegevused koos lapsevanematega.

Projekti rahastasid Vana-Võrumaa kultuuriprogramm, Kultuurkapital, Võru Instituut ja lapsevanemad ise.

2011. aasta märtsis käivitus Vana-Võrumaa kultuuriprogrammi, Kultuurkapitali, EV Haridusministeeriumi ja Võru Instituudi toel Sõmerpalu, Haanja ja Võru Sõlekese lasteaias rändkeelepesaprojekt, mis kestis 2012.a veebruari lõpuni. Sama aasta sügisel lisandus kolmele lasteaiale veel Urvaste valla lasteaed. Kord nädalas toimus eelpool mainitud lasteaedades võrukeelne keelepesapäev, milles osalesid kõik valitud rühma lapsed ja ka lasteaiaõpetajad.
2012. aasta sügiseks on algsest kolmest-neljast lasteaiarühmast saanud 16. Projektis osalevad järgmised Võrumaa lasteaiad: Lepatriinu Sõmerpalust, Lusti Antslast, Kuldre lastepäevarühm Urvastest, Siilike ja Rukkilill Võru vallast, Pargihaldjas Lasvalt, Rõuge lasteaed, Haanja keelepesa ning Punamütsike ja Sõleke Võru linnast kahe rühmaga. Põlvamaalt osaleb Räpina lasteaia Ruusa rühm, Mesimumm ja Mammaste Põlva linnast ning Õnnetriinu Verioralt. Valgamaalt osaleb Koikkülas asuv Hargla kooli lasteaed. Viiepäevasena ei tegutse veel ükski keelepesarühm, kahel päeval nädalas on võrukeelne päev Haanja lastehoius ja Põlva Lasteaias Mesimumm, ülejäänud rühmades toimub võrukeelne päev kord nädalas.

KEELEPESA TEGEVUSSUUNAD, EESMÄRGID JA OLULISEMAD TEGEVUSED

Varasemate etappide ja eesmärkide täitmine

Keelepesa arengukava aastateks 2010–2014 jagas keelepesade käivitamise ja arendamise kolmeks etapiks ning püstitas kuus eesmärki.

 

Etapp	Läbitud edukalt	Läbitud osaliselt	Läbimata	Millisel kujul jääb 2015-2018.a arengukava arendamise etappide hulka?
Rändkeelepesaprojekt toimib, projektis osaleb neli lasteaeda ning tegeletakse hoiakute kujundamise ja teadlik-kuse suurendamisega keelepesametoodika osas	x			Hoiakute kujundamine ja teadlikkuse suurendamine keelepesametoodika osas
Rändkeelepesaprojekti laienemine ja viiepäe-vaste keelepesarühmade avamine, suurem avalik teadlikkus ning vanemate seisukohtade uurimine.		x		Viiepäevaste keelepesarühmade avamine, suurem avalik teadlikkus, vanemate ja KOV kaasamine projekti
Keelepesameetodi laiem, üle-eestiline levik. Keelepesarühma-de tegevus on Vanal Võrumaal muutunud loomulikuks osaks laste koolieelses hari-duses. Tegevust koor-dineerib VI juures olev kompetentsikeskus.		x		Keelepesameetodi laiem tutvustamine, keelepesa-rühmade tegevuse muutu-mine loomulikuks osaks Vana-Võrumaa koolieelsest haridusest

 

Eesmärk	Täide-tud	Täidetud osaliselt	Täit-mata	Millisel kujul jääb eesmärgiks?
Rändkeelepesade kui keelepesarühmade pi-lootprojekti algatamine neljas Võrumaa laste-aias ajavahemikus ap-rill 2011 – veebruar 2012 selleks, et valmis-tada ette nende laiene-mist võrukeelseteks keelepesarühmadeks	x			Keelepesarühmade ehk viiel päeval võrukeelsete rühmade avamine Võru, Põlva ja Tartu linnas
Rändkeelepesade kui kee-lepesarühmade laienemine Võru maakonnast ka teis-tesse Vana Võrumaa piir-kondadesse. Uute ränd-keelepesade avamine aja-vahemikus aprill 2012 – märts 2013.		x		Keelepesarühmade laienemine Tartu linna.
Keelepesarühmade töö käi-vitamine lasteaedades: aastaks 2015 vähemalt ühe viis päeva nädalas keele-pesa meetodil töötava võ-rukeelse lasteaia- või laste-hoiurühma loomine igas Vana Võrumaa kihelkonnas ning Võru ja Põlva linnas.		x		Igas ajaloolise Võrumaa kihelkonnas vähemalt ühe vähemalt ühel päeval nädalas võrukeelsena töötava rühma avamine Viiepäevase keelepesarühma avamine Võrus, Põlvas ja Tartus Keelepesalasteaia või -hoiu-rühma avamine
Keelepesaõpetajate regu-laarse täiendõppe käi-vitamine, et kindlustada keelepesarühmade nii kee-leliselt kui metoodiliselt järjekindel toimimine.	x			Keelepesaõpetajate regulaarse täiendõppe jätkamine ning koolituste kvaliteedi tõstmine Pidev keelepesa raamatukogu täiendamine ning uute õppematerjalide loomine ja olemasolevate täiustamine
Keelepesade (rändkeele-pesad, viiepäevased keele-pesarühmad, keelepesa las-teaed) tegevuseks vajaliku struktuuri loomine, selle regulaarse rahastuse taga-mine läbi KOVde ja riigi-eelarve samaväärselt eesti-keelse hariduse rahastusega		x		Keelepesa regulaarse rahastuse tagamine läbi KOVde ja riigieelarve samaväärselt eestikeelse hariduse rahastusega Keelepesa lasteaiaõpetajale lisatasu määramine ja võimaldamine riigieelarvest
Keelepesameetodi kui lapse arengu loomuliku ja vajaliku keskkonna pidev tutvustamine ja KOVdest, lastevanematest, spetsialis-tidest ja teistest toetajatest võrgustiku loomine		x		Seminaride ja tutvustamis-ürituste korraldamine kõigile huvigruppidele, KOVde kaasamine Projekti töö, põhimõtete ja arengu, lasteaiarühmade ja -õpetajate kajastamine meedias Keelepesa iga-aastase tun-nustusürituse planeerimine ja läbiviimine, võrgustikku kuu-luvate inimeste tunnustamine

Tegevussuunad, eesmärgid ja olulisemad tegevused aastateks 2015–2018

Arengukava jagab keelepesade arendamise neljaks etapiks:

I etapp e seniste keelepesarühmade säilitamine, projektis hoidmine ning võrukeelsete päevade arvu suurendamine vähemalt kahele päevale nädalas. Pidev erialane ja metoodiline tugi ja toetus senistele keelepesarühmadele, suhtlemine lasteaiaõpetajate ja -direktoritega ning lapsevanematega, projektis olevate lasteaedade laialdasem tunnustamine. Toimub 2015–2018.

II etapp e vähemalt ühepäevaste keelepesarühmade avamine kõigis ajaloolise Võrumaa kihelkondades. Igal õppeaastal avatakse vähemalt üks uus keelepesarühm. Valmistatakse ette hoiakuid keelepesade suhtes ja tutvustatakse keelepesa tööd ning metoodikat nii lasteaedade direktoritele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Toimub 2015–2018.

III etapp e esimeste viiepäevaste keelepesarühmade ja keelepesalasteaia avamine. Keskendutakse suhete loomisele KOVde, lasteaiadirektorite ja -õpetajate ning lastevanematega, keelepesameetodi laiemale tutvustusele nii maakonnas kui üle Eesti, toimuvad uuringud ja lastevanemate küsitlused valmisolekuks. Viiepäevased keelepesarühmad avatakse ajaloolise Võrumaa suurimates linnades, Võrus ja Põlvas, lisaks Tartu linnas, ning keelepesalasteaed avatakse eeldatavasti Haanjas. Toimub 2015–2018.

IV etapp e keelepesameetodi laiem, üle-eestiline levik. Keelepesarühmade tegevus on ajaloolisel Võrumaal muutunud loomulikuks osaks laste koolieelses hariduses. Keelepesaliikumine ületab Vana-Võrumaa piirid. Tegevust koordineerib VI juures olev kompetentsikeskus. Põhirahastus on KOVpõhine ja riigieelarveline. Alates 2015.

EESMÄRK 1

Seniste keelepesarühmade (16 rühma) säilitamine, projektis hoidmine ning võrukeelsete päevade arvu suurendamine vähemalt kahele päevale nädalas.

Olulisemad tegevused ja tulemused:

1.1. Vastavalt õpetajate vajadustele abistatavad ja nõustatavad lasteaiaõpetajaid VI palgal töötavad keelepesaspetsialistid ja projektijuht, kes varustavad lasteaiaõpetajaid ka vajaliku võrukeelse erialase kirjanduse ning õppematerjalidega. Nõustatakse lasteaiaõpetajaid ja julgustatakse neid jätkama.
1.2. Keelepesa projektiga töötab vähemalt kaks keelepesaspetsialisti ja üks projektijuht, kelle ülesandeks on lisaks õpetajate suunamisele ja abistamisele ka pidev õppevahendite täiendamine ja valmisolek jagada oma kogemusi nii Võru Instituudis kui lasteaedades. Lisaks on ülesandeks tagada projekti ja projektiga seotud ettevõtmiste rahastus.
1.3. Jätkuvad täiendkoolitused, nende kvaliteedi tase tõuseb. Lisaks koolituspäevadele, mida on õppeaastas 9-10, toimuvad ka õpireisid kohaliku keele ja kultuuri õpetamisega tegelevatesse piirkondadesse. Koolitustest võtavad aasta jooksul osa kõigi keelepesarühmade õpetajad, nad on motiveeritud õppijad ning väärtustavad neile pakkutavaid täiendkoolitusi. Igal koolitusel on osalejate arvuks vähemalt 25. Täiendkoolituste ja õpireiside tulemusena on lasteaiaõpetajad pädevad võru keeles suhtlema, käsitlema kohalikule omakultuurile omaseid nähtusi, kohalikku kultuuri edasi andma ning keelekümblusmeetodil lapsi õpetama.
1.4. Võru Instituudi juures on keelepesa õppevahendite baas, mida pidevalt projektide toel ning ka lasteaiaõpetajate abil täiendatakse. Koostatakse erinevaid metoodilisi õppevahendeid ning antakse välja võrukeelseid lasteraamatuid ja jutukogumikke. Kõiki õppevahendeid saavad keelepesaõpetajad laenutada ning oma töös kasutada.
1.5. Lasteaedade direktorid kaasatakse keelepesarühmade ning VI korraldatud plaanidesse, tegevustesse ja üritustesse. Direktoritele tutvustatakse keelepesa tööpõhimõtteid ja nad kaasatakse õppetegevusse. Direktorid teavad keelepesarühma eripära ja olulisust ning toetavad lasteaiaõpetajaid nende töös.
1.6. Iga õppeaasta lõpus korraldatakse tunnustusüritus (nt kontsert-aktusena) lasteaiaõpetajatele ja -direktoritele ning keelepesa sõpradele-toetajatele. Tunnustatakse projektis olevaid lasteaedu ja õpetajaid ning inimesi, kes on projekti arengule kaasa aidanud, projekti toetanud. Tunnustusüritus on iga-aastane üritus, kus muuhulgas ka keelepesarühmade lastel on võimalus näidata oma võru keele oskust. Tunnustusüritusega lõpetatakse õppeaasta – tehakse kokkuvõtteid ja antakse tagasisidet.
1.7. Aastaks 2016 töötatakse välja keelepesa tunnusürituse plaan. Tunnusüritus on iga-aastane keelepesa projekti üritus, mille eesmärk on pakkuda lasteaialastele võimalust õpitut jagada ning lasteaiaõpetajatele õpetatut jagada, kaasata lapsevanemaid projekti, tutvustada lapsevanematele projekti töötulemisi ning tutvustada kogu projekti laiemale kogukonnale.
1.8. Projekti ning projektis olevaid lasteaedu, lasteaiaõpetajaid ning keelepesarühmades olevaid lapsi tõstetakse positiivsena esile ennekõike kohalikus, aga ka üleriiklikus meedias. Nii trükimeedias kui ka raadios, televisioonis ja internetis ilmuvad ja avaldatakse artiklid ja lood, mis kajastavad projekti ning keelepesarühmade ja/või -õpetajate tööd ja tegemisi

EESMÄRK 2

Keelepesarühmade laienemine kõigisse ajaloolise Võrumaa kihelkondadesse. Uute keelepesarühmade avamine ajavahemikus september 2015–mai 2016.

Olulisemad tegevused ja tulemused:

2.1. Selgitatakse välja, kas lasteaial on huvi võru keele õpetamise vastu ning mis põhjustel pole seni keelepesarühma lasteaias avatud. Keelepesametoodikat tutvustatakse põhjalikumalt neis ajaloolise Võrumaa lasteaedades, kus on huvi võru keele õpetamise vastu. Sellega valmistatakse ette keelepesa projekti laienemist ja uute võrukeelsete lasteaiarühmade avamist.
2.2 Projektist huvitatud lasteaiaõpetajad ja -direktorid saavad ja on oodatud osa võtma täiendkoolitustest, et end erialaselt täiendada ja ette valmistada ning tutvuda keelepesametoodikaga.
2.3. Keelepesa projekt laieneb üle terve Vana-Võromaa ning igas kihelkonnas on vähemalt üks vähemalt ühepäevaline keelepesarühm.
2.4. Vajadusel kaasatakse projekti veel üks keelepesaspetsialist, luues spetsialistidele võimalus jõuda vähemalt kord kuus iga keelepesarühma juurde.

EESMÄRK 3

Esimeste viiepäevaste keelepesarühmade ja keelepesalasteaia avamine: Aastaks 2018 on viiepäevased keelepesarühmad avatud ajaloolise Võrumaa suurimates linnades, Võrus ja Põlvas, lisaks Tartu linnas, ning töötab keelepesalasteaed, eeldatavasti Haanjas.

Olulisemad tegevused ja tulemused:

3.1. Valmistutakse viiepäevaste võrukeelsete keelepesarühmade avamiseks Põlva, Võru ja Tartu linna lasteaias ning keelepesalasteaia loomiseks Haanjas.
3.2. Selgitatakse keelepesametoodikat KOV-dele, lasteaiadirektoritele ja lastevanematele ning selgitatakse välja lasteaiaõpetajate ja lastevanemate valmis- ja nõusolek.

Aastaks 2018 avatakse viiepäevased keelepesarühmad Võru, Põlva ja Tartu linnas ning keelepesalasteaid Haanja

EESMÄRK 4

4.1. Keelepesameetodit tutvustatakse pidevalt nii ajaloolisel Võrumaal kui ka laiemalt.
4.1.1. Korraldatakse seminare ja tutvustamisüritusi valdades ja piirkondades, võetakse osa haridus- ja kultuurialastest seminaridest ettekannete ja sõnavõttudega.
4.1.2. Esinetakse Võru- ja Põlvamaa (ning piirnevate maakondade) Omavalitsuste Liitudes ja tutvustatakse keelepesa projekti,
põhimõtteid ja meetodit, kaasatakse KOVd.
4.1.3. VI eestvõtmisel korraldatakse keelepesameetodit tutvustav seminar kõigi ajaloolise Võrumaa lasteaedade direktoritele ja selgitatakse keelepesarühmade igapäevast tööd.
4.1.4. VI eestvõtmisel ja koostöös keelepesarühmade õpetajate ning direktoritega korraldatakse nn avatud-rühma-päevi, millest huvilised lasteaiadirektorid ja/või -õpetajad saavad osa võtta ning näha, kuidas üks võrukeelne keelepesapäev välja näeb.
4.1.5. Esinetakse ajakirjanduses ja muus meedias, et tutvustada keelepesa tööd.
4.2. Selgitatakse piirkonnakeelse ja piirkonnakeelt sisaldava mitmekeelse hariduse andmise vajadust ja eeliseid riiklikul tasemel ning aidatakse kaasa vastava riikliku programmi asutamisele.
4.3. Tehakse selgitustööd EV haridus-, kultuuri- ja siseministeeriumis, et piirkonnakeelse ja seda sisaldava mitmekeelse hariduse andmine vajab nii rahalist kui moraalset tuge riigi poolt.

EESMÄRK 5

Keelepesade (ühe- ja kahepäevased keelepesarühmad, viiepäevased keelepesarühmad, keelepesa lasteaed) tegevuseks vajaliku struktuuri loomine, selle regulaarse rahastuse tagamine läbi KOVde ja riigieelarve samaväärselt eestikeelse hariduse rahastusega.

Olulisemad tegevused ja tulemused:

5.1. Säilitatakse Võru Instituudi juures tugev kompetentsikeskus, kelle ülesandeks on koordineerida projekti tööd: kvaliteetsete täiendkoolituste läbiviimine, õppematerjalide täiendamine, ühepäevaste rühmade mitmepäevaseks kasvamise suunamine, viipäevaste keelepesarühmade ja lasteaia avamise suunamine.
5.2. Keelepesa projekti ümber koondatakse ringkond, kes seisab hea projekti jätkumise ja arengu eest. Ringkonda kuuluvad lasteaiadirektorid, -õpetajad, lapsevanemad, VI keelepesaspetsialistid, projektijuht ning keelepesa sõbrad. Ringkonda kuuluvaid isikuid tunnustatakse nende keelepesa-alase tegevuse ja töö eest.
5.3. Keelepesarühmad hakkavad valdades töötama kui tavapärased lasteaiarühmad, st. pearaha alusel KOVde rahastamisel.
5.4. Lasteaiaõpetajad saavad EV Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvelise püsitoetusena lisatasu keelepesarühma juhtimise eest ning enesetäiendamiseks ja võrukeelsete õppematerjalide ettevalmistamiseks.
5.5. Muu arendustegevus jätkub projektipõhisena.

 

 

Jagamine