Kuidas on Võromaa maarahvas vanasti ütelnud kõige pidulikumate rõivaste kohta, mis pandi selga siis kui mindi pulma, katsikule, kirikusse, kohtusse või külapeole?
1 out of 20
Küpär on meeste peakate, mis pandi pähe, kui kodust välja mindi. Vanasti osteti kübaraid väljaõppinud meistritelt. Mille poolest olid kuulsad Haanja kübarseppade tehtud kübarad?
2 out of 20
Vana-Võromaal oli abielunaiste peakatteks kas linik, rätt või pidulikumal puhul valgest linasest rõivast tanu, mille eesservas on pits. Kuidas sellist tanu kutsuti?
3 out of 20
Vana-Võromaa naise peamiseks ehteks olid rinnal kantavad kõrged hõbesõled. Selliste sõlgede keskel on ümar avaus, mida nimetatakse
4 out of 20
Helmekee on naiste kaelaehe. Esimene helmerida pandi tüdrukule kaela juba üsna noorelt. Helmestel usutakse olevat kandjat kaitsev vägi. Iseäranis väelisteks on peetud helmeid, mis on tehtud
5 out of 20
Vanal-Võromaal rahvarõivaste võrukeelses sõnavaras on sõna "kaaltagonõ", mis on
6 out of 20
Pikk-kuub (suursärk, pikksärk) on kõige pidulikum ülerõivas nii mehel kui naisel. Mida rikkamast perest ollakse pärit, seda rohkem ja tihedamalt on suursärgil kaunistusi, mida võru keeles öeldakse kirotusõ. Kuidas nimetatakse Võromaal neid punast värvi nöörkirju, mida ka pildil näha on?
7 out of 20
Pildil olev vöö on omapärase mustriga ning kootud eripärasel moel. Selliseid vöid on tehtud ja kantud Vana-Võromaa lõunapoolses osas: Hargla, Karula, Rõuge ja Urvaste kihelkonnas. Sellist tüüpi vöösid kutsutakse
8 out of 20
Pildil on kirivöö Rõuge kihelkonnast. Sellise vöö sidusid naised seelikule. Kui pikk peab olema naise vöö?
9 out of 20
Määne naist ei olõ Vana-Võromaa kihlkund?
10 out of 20
Pikitriibulise värvilise laia vöö sidusid mehed pikk-kuue peale kodust välja minnes. Selline rõivastumiskomme oli levinud üle Vana-Võromaa. Kuidas kutsuti sellist vööd Võromaal?
11 out of 20
Säärepaeltega seoti altpoolt põlve kinni pikad sukad, et need kõndimisel alla ei vajuks. Meeste säärepaelad tehti võimaluse korral värvilised, punuti neid üsna samamoodi, nagu punutakse meeste hamele käivat vööd. Võru keeles on mõlemal ka sama nimetus. Milline?
12 out of 20
Põll on olnud abielunaise rõivastuses sama tähtis ese kui peakate. Mis puhul nõudis komme, et tuleb kindlasti põll ette panna?
13 out of 20
Pildil olevale Põlva kihelkonnast pärit kindale on kuduja loonud suured kirjad. Uhkemalt ja peenemalt kirjatakse käügikindit – neid kindaid, millega minnakse kodust välja. Kirjad ehk mustrid on saanud ainest loodusest ja kodusest majapidamisest. Võromaal on kindakirjadel võrukeelsed nimed. Mis nimega tunnevad võrokesed pildil oleva kinda kirja?
14 out of 20
Kuis kutsutas Vanal Võromaal latsiaiarühmi, kon latsiga kõnõldas võro kiilt?
15 out of 20
Kuis kutsutas tuud 400 aastakka vanna raamatut, mille kotsilõ om teedä, et sääl seen om kõgõ vanõmb lõunaeestikeeline tekst?
16 out of 20
Kiä kirot hulga nuurijuttõ, kon pruuksõ võro keele Karula murrakut? Tä oll ammõdi poolõst keriguopõtaja ja om tennü sõna kerigulaululõ „Kalla, kallis Isa käsi!”.
17 out of 20
Midä tähendäs võro keelen "süä sai tsalka"?
18 out of 20
Midä tähendäs võro keelen "tä om suurõ süämega"?
19 out of 20
Kiä om võro keele iistkõnõlõja?
20 out of 20
