Läänemeresoomõ lõunapiir

Võro: Võro Instituudi toimetused 1, 1997
Pajusalu, Karl, Jüva, Sullõv (toim.)

Konverentsi Läänemeresoome lõunapiir ettekannete kogumik, konverents toimus 28.-30. novembril 1996. aastal Võromaal Kütiorus. Osa artikleid esitab uudseid seisukohti läänemeresoome keelte ja rahvaste väga vana ajaloo kohta, näiteks professor Kalev Wiigi ja professor Ago Künnapi kirjutised. Teine osa tegeleb ajaloolise Liivimaa piiride, kohanimede ja ajaloo lahtimõtestamisega, näiteks professor Mauno Koski, professor Kersti Boiko ja professor Evald Tõnissoni artiklid. Enamus uurimusi analüüsib aga siiski Lõuna-Eesti ja selle naaberalade hilisemaid eriarenguid ning kontakte. Kõiki kirjutisi ühendab aga küsimus läänemeresoomlaste ajaloolisest kohast Balti areaalis. Artikleid on nii eesti-, soome- kui võrokeelseid. Raamatu lõpus on kõigist artiklitest võrokeelne lühikokkuvõte.

Artiklid
•Kalevi Wiik.”Missä itämerensuomalaisten eteläraja on aikaisemmin ollut?”
•Kersti Boiko. “Mõned läänemeresoome kohanimede areaalid Lätis”.
•Paul Hagu. “Peko-kultusõ varahamp (arvatav) tuntus”.
•Mauno Koski.”Liivimaa”.
•Arvo Krikman. “Millised piirid nähtuvad läänemeresoome vanasõnades”.
•Ago Künnap.”Itämerensuomi ja samojedi – lähinaapureista etäperiferioiksi”.
•Silvia Laul. “Läänemeresoome lõunarühma ühiskultuurist ja selle diferentseerumisest”.
•Karl Pajusalu, Liena Muiz~niece. “Mineviku partitsiibi grammatikaliseerumisest lõunaeesti murretes”:
•Seppo Suhonen. “Mõned Leivu murde jooned”.
•Evald Tõnisson. “Liivi muinaskultuuri kujunemisest”.
•Lembit Vaba. “Eesti-läti keelepiiri kujunemise ajaloost”.
•Heiki Valk. “Lõuna-Eesti kultuuriomapäradest 13.-17.sajandil”.
•Jüvä Sullõv. “Q käü võro kiilde ku kulak silmämulku”.
•Sander Liivak. “Tähelepanekuid järgsilbi o kasutamisest võru-setu kirjakeeles”.
•Liina Lindström. “Eitus Võru murde suulises kõnes”.

Jagamine