Läänemeresoome väiksed keeled

Jüva, Sullõv, Pajusalu, Karl (toim.)
Võru: Võro InstituudiToimõtiseq 4, 1998

• 1997. aastaga 23.-25. oktoobril Kurgjärvel peet keelekonvõrendsi “Õdagumeresoomõ väikuq keeleq” ettekandidõ kogomik. Konvõrendsil lätsiq edesi teemaq, minka alostedi konvõrendsil Õdagumeresoomõ lõunõpiir’. Kujondilinõ mõistõq “väikuq keeleq” viitas mailõ, inemiisile ja perimusõlõ, miä võivaq tuuperäst, et suurõq naabriq kõrval ommaq, tähelepanoldaq jäiäq. Kogomigu edimedsen poolõn kynõldas inämb võro keelest, tõõsõn põõlõn kaias õdagumeresoomõ kiili laembalt.

Artiklid

• Enn Kasak. “Võru murre ja võro keel”.
• Jüvä Sullõv. “Võro keele vanõmbide kiräviise lühkene ülekaeus”.
• Karl Pajusalu. “Järgsilpide vokaalide reduktsioonist Lõuna- Eesti murretes”.
• Merike Parve. “Võru lühikeste vokaalide foneetilistest omapäradest”.
• Pire Teras. “Võru murde pikkade ja ülipikkade vokaalide akustikast”.
• Jaan Pulk. “Ainõnimmi mitmuzõvormi xäömizest ja tuu xäömize seossist kultuuriga”.
• Paul Hagu. “Mis keeleh kynõldaq jumalaga? (Seto palvõq)”.
• Mauno Koski. “Leksikaalsete struktuuride vahekorrast liivi ja eesti keeles”.
• Ago künnap. “Läänemeresoome (soome-ugri) ja slaavi morfosüntaksilised ühisused”.
• Petri Lauerma. ” Vatjalais-virolaisia suhteita”.
• Helena Sulkala. “Pohjoisen periferian pienet kielet”.
• Jüri Valge. “Eesti keel Piirissaarel”.
• Mare Kõiva. “Ööitketaja ja ööema eesti ja läänemeresoome rahvapärimuses”.
• Ergo-Hart Västrik. “Vadja kohapärimus(i): Inimasustusega seotud paigad ja kinnismuistised”:
• Madis Arukask. “Surm ja pärast seda”.

Jagamine