8.mail toimus Sänna kultuurimõisas Adsonile pühendatud võrokeelse luule lugemise päev, ent seekord oli mõndagi teisiti kui eelmisel 20 korral. Kokku tuli 19 noort ja julget inimest üheksast Vana-Võromaa koolist, et esitada oma versioon mõnest võrukeelsest luuletusest. Ilmselt on lastele sobiva luule varud päris suured, kuna ükski luuletus ei kordunud. Kolm esinejat olid leidnud endale sobiva teksti Contra loomingust, ent esindatud olid teisedki autorid nagu näiteks Milvi Panga, Aurora Vierland, Triin Rõõmusoks ja Hänilane. Repertuaari mõttes oli kirsiks tordil Võru Kreutzwaldi kooli õpilaste kirjutatud limerikud Võrumaa paikadest, mille kandsid ette sama kooli II klassi õpilased.

Osalejad olid tänavu peamiselt neist koolidest, kus võro keelt on aastaid õpetatud: Orava, Põlva Jakobi, Hargla, Haanja, Mõniste. Neis koolides hoiavad traditsiooni väga staažikad õpetajad. Siiski olid esindatud ka Vastseliina, Nõo ja Kreutzwaldi kool.

Ühe uuendusena polnud tänavusel võistlusel žüriid ja ametlikke võitjaid ei kuulutatud välja üheski vanuseastmes. Küll aga said kõik kohalolijad kleepida tunnustusmärgi endale rohkem meeldinud esineja nime juurde. Nii kujunes välja vahetu ja silmaga nähtav tagasiside, mis mõnegi noore esineja näole laia naeratuse tõi. „Peris hää, et sjoo aastak määnestki karmi pingerita es tettä. Latse’ tahtva luuletuisi lugeda külh’, a kongurents ei sünnü egäütele,“ märkis Põlva Jakobi kooli õpetaja Marju Lepasson. Oma osa võib siin mängida seegi, et tänaste etlejate sotsiaalsed oskused jäid COVID-i ajal mõnevõrra kängu ja avalik esinemine nõuab pingutust ka siis, kui mäng käib elamuse, mitte võidu peale.

Teine värske element luulelugemise peol oli visualiseerimise töötuba Artur Adsoni luuletuse „Lats ütsindä“ põhjal ja tutvumine erakordse ja omanäolise Leiutajate Külakooli ümbrusega. Iga laps ja õpetaja sai valida, kummas osaleda. Nii saidki ühed end õues natuke välja elada ja teised Adsoni loomingusse süveneda.

Luulepidu, mida toetas Eesti Kultuurkapital ja korraldas Võro Instituut, on kavas ellu viia ka järgmisel aastal, ning ettevõtmise arengusuund on võrukeelse luule mõistmise, esitamise ja väärtustamise poole. Kui võistluspinge asendub õppimis- ja taipamisrõõmuga, siis tuleb toetavat esinemiskogemust saama rohkemgi noori.

 

Kadri Ugur

Võro Instituudi haridusprojektide koordinaator

Jagamine