Vana-Võromaa on endisaegne Võru maakond (saksa keeles Kreis Werro), mis moodustati 18. sajandi lõpus Tartu kreisi kaguosast kaheksast ajalooliselt võrukeelse rahvastikuga kihelkonnast – Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Kuigi olulised keelelised ja kultuurilised erisused võrreldes Tartumaaga on hulga vanemad Võru kreisi moodustamisest, saab just sellest ajast alates rääkida võrukeste omaette identiteedist ja võru keelest.

Ajaloolise Võrumaa piire on alates 1920. aastast mitmeid kordi oluliselt muudetud. Tänapäeval asub kaheksa kihelkonnaga piiritletud ajalooline võru keele- ja kultuuriruum Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondades, hõlmates endas kas täielikult või osaliselt praegusi omavalitsusi: Räpina, Põlva, Kanepi, Antsla, Rõuge ja Võru vallad, Võru linn, Valga vallast idapoolne osa, Tartu vallast Piirissaare. Eristamaks seda kultuuriruumi praegusaegsest Võru maakonnast, on kasutusele võetud mõisted ajalooline Võrumaa ja Vana-Võromaa.

Jagamine