Suomeksi
In English

Faili muud. Kirotusõ tekst tulõ anda üten failin (.doc- või .rtf-kujon), mink edimädse lehe pääl om teedüs kirotaja kotsilõ: nimi, tüü- vai opikotus, postiaadrõs, e-postiaadrõs, telefon ja lühkene (kooni 150 sõnna) hindätutvustus.

Teksti muud. Pallõmi pruuki kirjä Times New Roman suurusõga 12 ni riavaihõga 1,5. Päälkirä tetä sama kiräga. Keelenäüdüse jms panda liuhkakirjä, tsitaadi jutumärkehe. Muiõ tarviliidsi vällätuumiisi jaos pruuki paksu kirjä. Teksti alatõmbamist pallõmi mitte tarvita.

Tekst piäsi olõma ilma sisendüisildä. Tuu asõmal tulnuq õnnõ jättä lõikõ vaihõlõ üts tühi rida. Veere tulnuq jättä hariligu lakjusõga (all ja ülevän 2,54 cm, hüäl ja kural 3,17 cm). Joonisõ, kaardi, pildi jms tulnu saata paprõ pääl eräle, egäüts umaette lehe pääl. Teksti seen tulnu är näüdädä naidõ kotus päälkirjäga eräle ria pääl tekstilõikõ vaihõl. Ku võimalik, pallõsi saata pildi jms ka elektroonilidsõlt eräle JPG- või TIF-failõn. Artikli vällänägemise täpsämbä säädmise pallõmi jättä raamadu kujondaja hoolõs.

Lättenäütämise. Pallõmi näüdädä lättit teksti seen. Sulgõ sisse panda näüdädü artikli vai raamadu autori nimi, teosõ ilmumisaastak ja katsikpunkti perrä leheküle, ku om tegemist teosõ määntsegi kimmä osa näütämisega, nt (Ariste 1981: 47–50). Artikli lõppu, tarvitõdu kirändüse nimekirjä pallõmi panda võimaligult täpsä teedüs egä lätte kotsilõ. Sinnä tulnu kirota ka välläandõ sari, ilmumiskotus, aokirä nummõr, artikli leheküle aokirän jne. Kõgõpäält pallõmi anda autori nime ni teose ilmumisaastaga paksun kirän. Raamadu vai aokirä päälkiri kirotagõ liuhkakirän. Raamadu vai aokirä ette, kon om näüdät artikli seen, pankõ mõttõkriips. Näüdüs:

Ariste, Paul 1981: Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Emakeele Seltsi Toimetised 14. Tallinn: Valgus.

Ariste, Paul 1979: Keele kreolisatsioon. – Keel ja Kirjandus 7, 403–406.

Elektrooniliidsil lättil pallõmi aadrõsi taadõ pandaq ka sääl käümise ao. Näüdüs:

Kõivupuu, Marju 2003: The transformation of the death cult over time: the example of the burial customs in historic Võrumaa county. – Folklore, Vol. 22. http://www.folklore.ee/folklore/vol22/burial.pdf (15.10.2007).

Joonõalotsõhe või panda artiklihe putva seletüse (nt Autori märgüs).

Eesti- ja inglüskeeline kokkovõtõ ni tähüssõna. Pallõmi artikli lõppu panda 200–300 sõnaga kokkovõttõ artikli originaalkeelen (võro, eesti, soomõ vm õdagumeresoomõ kiil) ja inglüse keelen ni kooni 10 tähüssõnna inglüse keelen. Inglüskeelitsel kokkovõttõl pidänü kimmähe olõma ka artikli inglüskeeline päälkiri. Tähüssõnno valimisõs või api saia Eesti ületsest tähüssõnastust (http://eum.nlib.ee/).

Artikli pikkus. Artikli pikkus tohtnu-s olla üle 4000 sõna (umbes 30 000 tähemärki), esseistiga jao kirotuisil mitte üle 2000 sõna. Kui kirotus tüküs siski vähä pikemb tulõma, pallõmi tuust kõnõlda toimõndajaga.

Jagamine