Võro Instituudi jaos om väega tähtsä, et ütesugumadsõ ümbrekäümise põhimõtõ om pruukmisõn nii ummi tüütäjide kui kõigi tõisi jaos.

 

Ütesugumadsõ ümbrekäümise põhimõtõ tähendäs, et inemiisi ei tohe alambas pitä mitte ütegi tunnismärgi perrä. Eesti Vabariigi põhisäädüse § 12 ütles, et kõik omma säädüse iin võrdsõ. Mitte kedägi ei tohe alambas pitä ei timä rahva, rassi, nahavärmi, suu, keele, periolõki, uskmisõ, poliitiliidsi vai tõisi arvamiisi, niisamatõ varalidse ja ütiskundlidsõ saisu vai tõisi asju peräst.
Eesti Vabariigi põhissäädüse saat kätte tast: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

 

Lisas põhisäädüsele om ütesugumadsõ ümbrekäümise põhimõttõ kaitsmisõs vasta võetu ka suguütsväärsüse säädüs ja ütesugumadsõ ümbrekäümise säädüs.

 

Suguütsväärsüse all mõtõldas naisi ja miihhi ütesugumaidsi õiguisi, kohustuisi ni võimaluisi ja ütesugumast vastutust nii tüüelon, opmisen ku tõisin ütiskunnaelo valdkundõn.
Suguütsväärsüse säädüse saat kätte tast: https://www.riigiteataja.ee/akt/738642?leiaKehtiv

 

Ütesugumadsõ ümbrekäümise säädüs kaits inemist tuu iist, et timäga ülekohtulidselt ümbre ei käüdä timä rahva, rassi, nahavärmi, uskmisõ vai arvamisõ, vannusõ, tervüsevia vai sugulidsõ olõgi peräst.
Ütesugumadsõ ümbrekäümise säädüse saat kätte tast: https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv

 

Ka Eesti Tiidläisi Eedigakoodõksin om lisas kõgõlõ muulõ kirän ka nõudminõ, et kõigi inemiisiga tulõ üttemuudu ümbre kävvü: https://etag.ee/teadusagentuur/dokumendid/eetikakoodeks2002/

 

Ku tunnõt, et sukka ei olõ tüü man vai muial ümbre käütü ütesugumadsõlt tõisiga, sõs api ja nõvvo saat küsüdä ütesugumadsõ ümbrekäümise volinigu käest https://volinik.ee/index.html.

Jagamine