Lõuna-Eesti kirändüse vanauandi jako omma uurnu edimält sakslasõ, kiä kirotiva veidükese üles, kas sis piksepalvõst tükü, et piksepapp süüdü mõista vai arvusta, et palvõ kohegi ei kõlba. Uma uurjist alost korjamise ja liigitämise tüüga Jakob Hurt, kinka aoluulis-geograafiline kuulkond viil täämbädsel päävälgi elojõun om.
Võro kirändüse keriguuandi jako ummaq ildamba uurnu Saarõmaalt peri Arne Vinkel, pääle timä viil Mihkel Kampmann, Udo Kolk, Leo Anvelt.
Heränemisaignõ kirändüskriitika nakas kõgõpäält ilmuma Perno Postimehen ja Tartu Postimehen. Sääl sai rahvalaul papa Jannseni käest vasta päid ja jalgu, ildampa Koidula jututarõn ülist rahvalaulu, a tuu vaiõlus putut vähä Lõuna-Eestit. Ja Lõuna-Eesti kirändüse uurmine jäi tulõvastõ aojärku. Gustav Suits oll küll alustanu magistretüüd Barbara Juliane von Krüdenerist, a tuu jäi poolõlõ ja häädü. Vabariigi-aigu tegüsi eestikiilne, a siski lõuna-eesti kirändüse uurmise algus.
Vabariigi-aigu oll lõuna-eesti kirändüse toimõndaja muuhulgan Tuglas, kiä toet ja arvust ni toimõnd Henrik Adamsonni ja Artur Adsonit. Vabariigi-aigu es olõ sõski Lõuna-Eesti kiränikõ man niivõrd tego tiidvüstet lõuna-eesti kirändüse ja kriitikaga, kuvõrd vaistulidsõ kokkohoitmisega.
Mulgi kirändüse tiidvüst uurjana sõski August Annist. “Peajooni Mulgimaa kirjandusest” ilmu välläandõn “Mulkide almanak 1936”, kõrdustrükü tekk Eesti Mulkide Selts 1992. a, “… soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja hõimude toodangut võrdleva kirjandusloolise ülevaate ilmumist…”
Ku mi võinu edimädses Lõuna-Eesti kirändüse uurjas-kriitikus-toimõndajas pitä Tuglast, sis tõelidses võro kirändüsluulasõs saa Bernard Kangro. Timä Kiränikõ Kooperatiiv and vällä inämbüse Võromaalt peri kiränikõ raamatit, timä käsitles kõiki Lõuna-Eesti kiränikkõ uma esseeden. Näütüses kogomikun “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid I” om käsitlet Suitsu, Karl Ast Rumorit, Adsonit, Lindsaart, Kolka ja II köüten viil Visnapuud, Allet, Adamsoni, Annistit. Ku edimädsen köüten oll päärõhk võro kiränikõl, sõs tõsõn osan noil, kedä Annist nimetäs mulgi kiränikõs.
Okupatsiooniaigsõ Lõuna-Eesti kirändüse uurmise ja kriitika tähtsq ideoloogi, kiä esseeden kaitsva ja arvustuisin kirotasõ Lõuna-Eesti kirändüsest, omma Kaalep ja Kaplinski. Kaalep tarvitas Lõuna-Eesti määratlemises Ugandi nimme, Kaplinski Uandit. Kaalep arvustas ja toimõtas Iheri “Kassimärssi”, Kaplinski uur rahvalaulu. Oskar Kruus võtt võro kirändüse teemal sõnna ja kirotas magistritüüd Raimond Kolgast. Aivo Lõhmus ja Ülo Tonts esinese toimõndajana vai kriitikuna. Hando Runnel uur ja esitäs ettekandid Henrik Adamsonnist ja Jaan Lattikust. Võro kirändüst arvustas ja kirotas käsikirja jäänü antoloogia Heino Sikk. Timä Viruskundra, kos tä materjalõ võro kiränikõst avaldas, jääss aga võro-seto liikumise aiga.
Võro-seto liikumise aol esinese kirändüskriitikina nii-üteld kallendrikiräniku Evar Saar, Jaan Pulk , Marju Kõivupuu. Arvustamist jatkasõ kuigivõrd Kauksi Ülle ja Oskar Kruus. Arne Merilai esitäs ettekandõ võro kirändüse oppamisest Võromaa koolõn.
Edimäne, kiä kirotas arvustuisi võro keeli võro kirändüsest, um Evar Saar. Teküs ka edimäne umakiilne kirändüseuurja Tiia Allas, kiä esitäs bakalaurusõtüü võro keeli võro kirändüsest (“Kolm kennä* Kauksi Ülle kaetust”). Kriitikuna astus üles ka Valdo Valper. Võro kiränikõ teossit arvustas Rannar Susi. Kriitikuna om alustanu Olavi Ruitlane.
Jaigi ja Lattiku ilmaq (Kauksi Ülle) >>
Lõuna-Eesti kirändüse vanauandi jako omma uurnu edimält sakslasõ, kiä kirotiva veidükese üles, kas sis piksepalvõst tükü, et piksepapp süüdü mõista vai arvusta, et palvõ kohegi ei kõlba. Uma uurjist alost korjamise ja liigitämise tüüga Jakob Hurt, kinka aoluulis-geograafiline kuulkond viil täämbädsel päävälgi elojõun om.
Võro kirändüse keriguuandi jako ummaq ildamba uurnu Saarõmaalt peri Arne Vinkel, pääle timä viil Mihkel Kampmann, Udo Kolk, Leo Anvelt.
Heränemisaignõ kirändüskriitika nakas kõgõpäält ilmuma Perno Postimehen ja Tartu Postimehen. Sääl sai rahvalaul papa Jannseni käest vasta päid ja jalgu, ildampa Koidula jututarõn ülist rahvalaulu, a tuu vaiõlus putut vähä Lõuna-Eestit. Ja Lõuna-Eesti kirändüse uurmine jäi tulõvastõ aojärku. Gustav Suits oll küll alustanu magistretüüd Barbara Juliane von Krüdenerist, a tuu jäi poolõlõ ja häädü. Vabariigi-aigu tegüsi eestikiilne, a siski lõuna-eesti kirändüse uurmise algus.
Vabariigi-aigu oll lõuna-eesti kirändüse toimõndaja muuhulgan Tuglas, kiä toet ja arvust ni toimõnd Henrik Adamsonni ja Artur Adsonit. Vabariigi-aigu es olõ sõski Lõuna-Eesti kiränikõ man niivõrd tego tiidvüstet lõuna-eesti kirändüse ja kriitikaga, kuvõrd vaistulidsõ kokkohoitmisega.
Mulgi kirändüse tiidvüst uurjana sõski August Annist. “Peajooni Mulgimaa kirjandusest” ilmu välläandõn “Mulkide almanak 1936”, kõrdustrükü tekk Eesti Mulkide Selts 1992. a, “… soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja hõimude toodangut võrdleva kirjandusloolise ülevaate ilmumist…”
Ku mi võinu edimädses Lõuna-Eesti kirändüse uurjas-kriitikus-toimõndajas pitä Tuglast, sis tõelidses võro kirändüsluulasõs saa Bernard Kangro. Timä Kiränikõ Kooperatiiv and vällä inämbüse Võromaalt peri kiränikõ raamatit, timä käsitles kõiki Lõuna-Eesti kiränikkõ uma esseeden. Näütüses kogomikun “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid I” om käsitlet Suitsu, Karl Ast Rumorit, Adsonit, Lindsaart, Kolka ja II köüten viil Visnapuud, Allet, Adamsoni, Annistit. Ku edimädsen köüten oll päärõhk võro kiränikõl, sõs tõsõn osan noil, kedä Annist nimetäs mulgi kiränikõs.
Okupatsiooniaigsõ Lõuna-Eesti kirändüse uurmise ja kriitika tähtsq ideoloogi, kiä esseeden kaitsva ja arvustuisin kirotasõ Lõuna-Eesti kirändüsest, omma Kaalep ja Kaplinski. Kaalep tarvitas Lõuna-Eesti määratlemises Ugandi nimme, Kaplinski Uandit. Kaalep arvustas ja toimõtas Iheri “Kassimärssi”, Kaplinski uur rahvalaulu. Oskar Kruus võtt võro kirändüse teemal sõnna ja kirotas magistritüüd Raimond Kolgast. Aivo Lõhmus ja Ülo Tonts esinese toimõndajana vai kriitikuna. Hando Runnel uur ja esitäs ettekandid Henrik Adamsonnist ja Jaan Lattikust. Võro kirändüst arvustas ja kirotas käsikirja jäänü antoloogia Heino Sikk. Timä Viruskundra, kos tä materjalõ võro kiränikõst avaldas, jääss aga võro-seto liikumise aiga.
Võro-seto liikumise aol esinese kirändüskriitikina nii-üteld kallendrikiräniku Evar Saar, Jaan Pulk , Marju Kõivupuu. Arvustamist jatkasõ kuigivõrd Kauksi Ülle ja Oskar Kruus. Arne Merilai esitäs ettekandõ võro kirändüse oppamisest Võromaa koolõn.
Edimäne, kiä kirotas arvustuisi võro keeli võro kirändüsest, um Evar Saar. Teküs ka edimäne umakiilne kirändüseuurja Tiia Allas, kiä esitäs bakalaurusõtüü võro keeli võro kirändüsest (“Kolm kennä* Kauksi Ülle kaetust”). Kriitikuna astus üles ka Valdo Valper. Võro kiränikõ teossit arvustas Rannar Susi. Kriitikuna om alustanu Olavi Ruitlane.
Jaigi ja Lattiku ilmaq (Kauksi Ülle) >>
