Vanauandi-aost om alalõ hulga muinasjuttõ, muistendiid, nal’alugusid ja muud säänest.

Seto haru jutukirändüsest om vällä ant tiidüslik välläannõ “Seto lauludega muinasjutud”.

Võro muinasjutõst kassett “Tuulõpoiss” (Võro instituut).

Tartu harost om ilmunu Mall Hiiemäe tüü “Kõdavere pajatus”.

Mulgi haro. >>

Tartu haron ilmut Schwelle 15 rahvaraamatut, noist tä küll inämbüse tõlkõ.

Keriguuandi-aig oll suurõn jaon tõlgit kristligu kirändüse aig, aga tuust aost ilmu näütüses seto haron Hermann Julius Schmalzi seto jutu.

Heränemisaigsõ Uandi lõppu, Vabariigi-iilsele aiga jääss jutukiränik Jaan Lattiku karulamurdõline proosa, mis om tahamaani Lõuna-Eesti noorilõ kirotõt jutukirändüse tipp. Jutu omma periselt sündünü juhtumise talolatsi elust, nall’asoonõga ja usulidse tundõga kirja pant. Kuigi Lattik kirot viilgi edesi, jäije umõtõ timä loomingu kõgõ võimsambas osas tuul aol luud Karula jutu.

Vabariigi aigu teotsõnu võro kiränigu võrokiilsid juttõ pia es avalda. Jaik avald “Inne ja perän tuisopühhi”, seto pajatust perräaimava jutu. Ülejäänü timä looming oll eestikiilne, paarin kottan oll vähä võrokiilset tegeläisi kõnõt. Kangro nakas proosat kirotama perän vabariigi-aiga ja kah eesti keeli, Rihhard Roht kirot võrokiilset tegeläisi kõnõt umin jutõn, niisama Karl Ast Rumor.

Ka okupatsiooniaignõ Uandi kirändüs es olõ just rikas umakiilse jutuvara poolõst. Austraalian nakas võro kiilt jutõn kasutama Peeter Lindsaar. Inne vahtsõ heränemisao algust joud ilmuda Vikerkaarõn Kauksi Ülle jutt “Maas’kamaa”

Tartu kiilt proosan nakas kirotama vähämbält tegeläisi kõnnõn Mats Traat.

Tuul aol ilmu pajatuisi kõigi harodõ keeli põhilidselt aokirändüsen.

Vahtsõnõ heränemisaig sünnüt võrokiilse jutukirändüse. 1990. aastagal ilmuma nakanu “Võro-Seto tähtraamat” oll tegeligult kirändüsaokiri, kos kõrvuisi klassika avaldamisega nakati ka vahtsõt ilokirändüst avaldama. Kalendrikiränigõst kõgõ tähtsämb om vast Pulga Jaan, kiä alost eläjide elu-olu ja näide kunstõ jutustajana, a om no jo joudnu helükasseti “Pini hind” avaldamiseni. Lühüjuttõ omma avaldanu ka Jan Rahman, Madis Kõiv ja Marju Kõivupuu.

Kauksi Ülle avald 1997. aastagal edimädse autobiograafilise lühüromaani “Säng” midä võinu pitä ka novellikogos, ni 1998. aastagal kolm aastat varõmb alostõt, a poolõlõ jäänüq romaani “Paat”.

Viimätsil aastil avald ka Voldemar Raidaru uma latsijutu eri raamatina. Ka “Hõbelusikad” om timä sulõst ilmunu.

Ega aasta ilmus Võromaa Haridusosakunna kõrraldõt võrokiilside kirätöie kogo “Mino Võromaa”, kos kirotasõ koolilatsõ. Nüüt om tuud raamadukõist ilmunu jo 11 tükkü. Katõ viimädse raamadu toimõndajas om olnu Mariko Faster.