Võru kirändüse aoluu rahvaluulõ-aost võeti üle moie rahvide juttõ vai laulõ, no nuu sulatõdi kaunis põh’aligult hindäperrä ümbre.

Tõlkma naati sis, kui rahvaluulõ kõrvalõ ast kiräsõna. Võro kiilde tõlkma nakassi nii tan maie pääl tüütävä luteriusu keriguopõtaja ku velistekoguduisi tegeläse.

Näist või märki Quandti, Schwellet, Mango Hanssu ja Oldekoppi. Tõlgiti vai passitõdi kohaligu keele ja laadiga inämbüste saksa vaimulikku vai vagatsõvat kirändüst.

Muiduki tõlgiti ka võro kooliraamatide jaoss.

Jakob Hurt tõlksõ võro kiilde talurahvasäädüse.

Tõlkmise tõnõ aig võro kirändüse aoluun tull, ku Eesti Vabariigi algusõn naati Setomaad vaimlidselt Eestimaalõ manu arvama. Sis nakas Paulopriit Voolaine tõlkma ka eesti kirändüst seto lugõmiku “Kodotulõq” jaoss. Ilmu lugõmiku I ja II osa.

Tõlkmist tull ette ka nõukogodõ okupatsiooni aigu. Ain Kaalepi seeni viil käsikirälidsen luulõkogon um tõlknu vanaegiptusõ keelest laulõ võro kiilde.

Tõlkmise perämäne lainõ tull vahtsõ heränemise aigu, kos ütelt puult tegel Kauksi Ülle Bernard Kangro loomingu võro kiilde tagasipandmise katsõtuisiga. (Näütemängi “Susi” om avaldanu “Võrovara” sarjan Eesti Kostabi $elts 1991. aastagal ja tuu lavastusõ tekk valmis Ain Mäeots. Kõgõpäält kannõti tükk ette Kaika suvõülikoolin Viitinän ja edimäne etendüs Vanemuisen toimu 5. novvembril 1995 E-lava pääl).

Kauksi Ülle tõlksõ viil Edgar Allan Poe “Kelläq” ja Sven Kivisildniku “Likõ Viktori”, mia ilmu 1989.

Jüvä Sullõv tõlksõ Mihail Bulgakovi jutu “Saadanajantj” 1993.

Tõlkmine tull vahtsõst pääväkõrda Võrokõstõ lugõmise raamadu tegemise man ja Võro Kirändüse Aasta kõrraldamise man. Tekkü tahtmine võro kiilde tagasi panda Juhan Jaigi võroainõlidsi juttõ ja luulõtuisi. Tuust mõttõst sündü raamat “Valgõ kivi” (1999), kohe omma tekste tõlknu Kauksi Ülle, Madis Kõiv, Jan Rahman ja Saarõ Evar.