{"id":31,"date":"2016-02-01T15:33:09","date_gmt":"2016-02-01T13:33:09","guid":{"rendered":"http:\/\/wi.ee\/voro\/?page_id=31"},"modified":"2016-02-01T15:33:09","modified_gmt":"2016-02-01T13:33:09","slug":"mulgi-kirandus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/","title":{"rendered":"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS"},"content":{"rendered":"

Peajooni Mulgimaa kirjandusest<\/strong>
\nAugust Annist<\/strong><\/p>\n

Ei tohi muidugi oodata, et paarip\u00e4evase t\u00f6\u00f6t\u00e4htajaga ja paaril-kolmel lehek\u00fcljel v\u00f5iks siin alustadagi mingit p\u00f5hjalikku uurimist \u201cmulgi geeniusest\u201d meie kirjanduses. J\u00e4ttes selle t\u00e4ielikult tulevikuks ja soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja h\u00f5imude toodangut v\u00f5rdleva kirjandusloolise \u00fclevaate ilmumist, p\u00fc\u00fcan siin ainult \u00fcsna l\u00fchidalt loendada ja iseloomustada Viljandimaalt p\u00f5lvnevat kirjandusrahvast ja nende toodangut.<\/p>\n

Mulgimaa osa meie rikkalikus rahvaluuleloomingus selgitada on k\u00f5igepealt folkloristide \u00fclesanne ja esialgu veel suuremal m\u00e4\u00e4ral t\u00e4itmata. Igatahes on kindel, et siingi viljandimaalased pole mitte olnud ainult innukad edasilauljad, vaid ka uute laulude loojad. O. Loorits oma antoloogias (Valimik eesti rahvalaule, 1935, lk. 125) peab peale Viru- ja Setumaa just Mulgimaad \u00fcheks t\u00e4htsamaks laululavaks (\u201c\u00fches v\u00e4ga huvitava laulukesega millegip\u00e4rast ka just Kolga-Jaanis\u201d).<\/p>\n

Vanema, valdavas enamikus kirikliku kirjanduse viljelejad olid meil kahjuks teatavasti mitteeestlased, ega tule seep\u00e4rast siin palju arvesse. Pealegi oli nende tegevuskohaks peamiselt Kesk-Tallinnamaa ja Tartu \u00fcmbrus. Ainult valgustusaja alguses m\u00e4ngis suurt osa P\u00f5ltsamaa Wilde tr\u00fckikoda ja Hupeli suurejooneline tegevus sealsamas. Hilisemad valgustussihilised pastorid on laokil osalt Saaremaal (Willmann, Luce, Frey), osalt Tallinna (Arvelius, Holtz, Winkler), osalt Tartu-V\u00f5ru piirkonnas (Masing, Oldekop, Roth). Neid koondav teaduslik keskus s\u00fcndis aga kuguni P\u00e4rnu Rosenpl\u00e4nteri \u201cBeitr\u00e4gede\u201d \u00fcmber.<\/p>\n

Ka esiromantika ja rahvusliku eel\u00e4rkuse kirjandus on ainult selle algataja. Kristjan Jaak Peterson, \u00fchtlasi siis esimene puht-eesti kirjanik s\u00fcnnip\u00e4raselt mulk. Jah, leiame tema lauludeski m\u00f5ningaid kohalikke elemente, kas-v\u00f5i n\u00e4it. id\u00fcllilise V\u00f5idu j\u00f5e ja sellelt t\u00f5usva udu m\u00e4lestamist. Muidu on folkloristliku esiromantika viljelejad peamiselt Kirde-Eestist ja teotsevad Tartus (Faehlmann, Bertram), V\u00f5rus (Kreutzwald) v\u00f5i Tallinnas (Neus, Russow). Viljandimaal v\u00f5ib sel alal suurima indlejana mainida ainult maam\u00f5\u00f5tjat Joh. Lagost, kelle v\u00e4herahvalikel saadetistel oli teatav osa \u201cKalevipoja\u201d faabula kujunemises (Kikerp\u00e4ra lood, osalt s\u00f5it maailma otsa).<\/p>\n

Ka k\u00f5rg-\u00e4rkamisaja vanemad kirjanikud on l\u00e4htund peamiselt P\u00e4rnu- (Jannsenid, Suborg) ja Tartumaalt (Hurt, P\u00e4rn, Jakobson, Kuhlbars). Aga kahe viimase teotsuse t\u00e4htsaim periood toimub juba rikastuval Mulgimaal. Kuhlbarsi koolist k\u00e4ib l\u00e4bi terve rida selle \u00f5itsemapakatava maanurga perepoegi, tulevasi haritlasi (Kitzberg, Reimann, Niggol, Koppel, T\u00f5nisson j.t.) Ja juba \u00e4rkamisaja kirjanikest p\u00f5lvnevad v\u00e4hemalt kolm siit, k\u00f5ik ehtsad mulgi t\u00f5usva talunikuvaimu esindajad: Oma \u201cKuldrannakesest\u201d unistav romantik ja radikaalne ratsionalist Ado Reinvald Uusnast, pateetilist isamaailu \u00fclistust ja m\u00e4nglevat biedermeierlikku armul\u00fc\u00fcrikat viljelev entusiastlik Mihkel Veske Holstrest, ja samuti traagilise saatusega isamaalaulik, kuid \u00fchtlasi ka reaalselt n\u00e4htud \u201cKroonu onu\u201d autor ning ennek\u00f5ike meie esimene kirjandusloolane Juhan Kunder, samuti Holstrest.<\/p>\n

Neile j\u00e4rgnevad juba hiljem juhtivale kohale t\u00f5usnud ja juba palju taltunuma hooga j\u00e4rel\u00e4rkamise (ehk venestuse katsete) ajaj\u00e4rgu autoreid: peamiselt poliitilise huvialaga epigrammiluuletaja Ado Grenzstein-Piirikivi ja samuti ainult poliitilis-rahvavalgustusliku tegevuse k\u00f5rval rahvuslik-ajaloolist romaani (\u201cKarolus\u201d) viljelev Jaak J\u00e4rv, m\u00f5lemad Tarvastu mehi. Sealtsamast on ka j\u00e4rel\u00e4rkamise rahvusluse k\u00f5ige pastorlikum laulik, \u00fchtlasi esimesi soome kirjanduse tutvustajaid ja t\u00f5lkijaid – Martin Lipp. Sel ajaj\u00e4rgul esinevad juba ka kaks esimest silmapaistvat P\u00f5hja-Viljandimaa autorit, m\u00f5lemad seni nn Madal-Eesti v\u00e4hej\u00f5ukast ja v\u00e4heiseteadlikust Kolga-Jaanist, Soosaarest; vastavalt ka oma luules nagu h\u00e4belikud ja pehmemeelsed, kuigi tugeva rahvusliku idealismiga: Jaan Bergmann, isamaalise l\u00fc\u00fcrika ja rahvusajaloolise ballaadi viljeleja, ning Karl August Hermann (s\u00fcndinud k\u00fcll juba P\u00f5ltsamaal, kuid isa Soosaarest), samuti ainult v\u00e4het\u00e4htsa k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6na rahvuslikku muinasromantikat jutustav (\u201cAulane ja \u00dclo\u201d), ennek\u00f5ike aga esimese pikema eesti kirjandusloo autor.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes on siis Viljandimaal tugev osa eriti hilisema \u00e4rkamisaja ning 19. sajandi l\u00f5pu luules, mida iseloomustab tugevalt toonitet rahvuslik idealism ja tugev kontaktitunne rahvusliku ajalooga. Jah, see ideelis-intellektuaalne element on isegi enamasti nii tugev, et l\u00e4mmatab alateadlikuma tundeelu omak\u00f5ne, mida harilikult eeldab elamusv\u00e4\u00e4rtuslikum l\u00fc\u00fcrika. Sotsiaalselt iseloomustab seda luulet juba iseteadlikuks saand talunikukihi rahvuslik ideoloogia, mis aga eriti autorite isikliku sotsiaalse asendi (eriti pastorikutse) jne m\u00f5jul juba muutub v\u00f5rdlemisi v\u00e4he radikaalsemaks v\u00f5i v\u00e4hemalt v\u00e4he konkreetseks. Ometi oli just sel j\u00e4relromantika ajastul teatavasti see suur t\u00e4htsus, et ta oli \u00fchtlasi rahvusliku j\u00e4rel\u00e4rkamise levitaja kandes rahvuslikku idealismi laiemaissegi rahvakihtidesse.<\/p>\n

N\u00e4ib nagu oleks Mulgimaa j\u00e4rsku edasitungiv peremeeste klass, optimistlikult \u201challparuniks\u201d t\u00fc\u00fcriv, nn. \u201cMogri-M\u00e4rtide\u201d positiivse reaalvaste oma t\u00e4htsaima kirjandusliku s\u00f5na \u00fctlend just selles hilisema \u00e4rkamisaja kirjanduses. Realistlik sotsiaalvastuolude n\u00e4gemine vaese talu ja rikka m\u00f5isa, rikka talu ja vaese popsi vahel, see ei t\u00f5use mitte siit, vaid Alatskivilt (J. Liiv), Simunast (E.Vilde), V\u00e4ndrast (E. Peterson). Kuid siiski on Mulgimaa annud v\u00e4hemalt \u00fche silmapaistva realisti, kuigi elu l\u00f5puni suure romantilis-idealistliku mahendusega: see on August Kitzberg, s\u00fcnd. Laatres.Tema\u2019p see on, kes esimesena ja praeguseni k\u00f5ige elavamini on j\u00e4\u00e4dvustand selle t\u00fc\u00fcbilise (sajandi-l\u00f5pu) Mulgimaa k\u00f5ige iseloomulikumad t\u00fc\u00fcbid: alates serviilselt meelitavaist, aga ka agaralt oma lapsi karjaseks kauplevaist saunaeitedest ja alandlikest Masa-Antsudest ja Sauna-Antsudest, kuni t\u00e4ieliku k\u00fclakurnaja ning ainult kaugast jumaldava Mogri-M\u00e4rdini. On k\u00fcllalt karakteerne, et selle k\u00f5ige mulklikuma mulgi kirjaniku enda seisukoht mitte enam ei \u00fchtu selle aja jooksul juba t\u00f5eliseks hallparuniks kasvand peremehe omaga, vaid et ta selle \u00fchek\u00fclgset ahnust, materialismi ja ebasotsiaalsust juba \u00fcsna teravalt arvustab. Ses suhtes v\u00f5ime Kitzbergi toodangut pidada p\u00f6\u00f6rdekohaks Mulgimaa sotsiaalsete kihtide kirjanduslikus esinemises.<\/p>\n

N\u00e4ib nagu oleks Mogri-M\u00e4rtide t\u00f5ug t\u00f5esti j\u00e4\u00e4nd ahtraks ja \u00e4hvardab surra v\u00e4lja – v\u00e4hemalt kirjanduslikult. K\u00fcllap tal on lahti olnud palju mugavamad \u00e4raelamise ja j\u00f5ukakssaamise v\u00f5imalused v\u00f5i ei ole ta praktiline meel tal lasknud s\u00fcndidagi luuletajaks? Kui aga alles uuel ajastul, s\u00fcnnidaatumi poolest 30-40 aastat p\u00e4rast Kitzbergi s\u00fcndi, Mulgimaalt j\u00e4lle t\u00f5useb rohkearvuline kirjanikuhulk, pealegi tugevasti ideoloogilise r\u00f5huga – on nad seekord oma mentaliteedilt pigem kehviku kui peremehekihi esindajad. (Muidugi ei t\u00e4henda see veel, et ei oldaks s\u00fcndinud peremehepojana.)<\/p>\n

Teatavas m\u00f5ttes selle uue aja eelk\u00e4ija on Hella Murrik-Wuolijoki Taageperast, kes eriti oma l\u00fc\u00fcrilises jutustuses \u201cUdutagused\u201d on h\u00e4sti kujutanud mulgi peremehe raha- ja seisuseuhkuse raskeid tagaj\u00e4rgi ja hiljem oma kaash\u00f5imlase Kitzbergi p\u00e4randust edasi arendanud menuka n\u00e4itekirjanikuna.<\/p>\n

Meie uuem kirjandus on l\u00f5unaeestlaste loodud, v\u00e4idetakse (v\u00f5iks lisada juure – ja saarlaste: Ridala, Under, M\u00e4lk!). Sellest on uusromantikute vanem p\u00f5lv, enamasti l\u00f5unapoolt Tartut (Suits, Tuglas, Enno, Ast) v\u00f5i saartelt. Nooremast p\u00f5lvest aga p\u00f5lvneb Viljandimaalt otse \u00fcllatavalt suur hulk tuntud autorinimesid. Nii on Paistu Tuhalaanest Johannes Semper, meie euroopalikult intelligentsemaid v\u00e4rsiseppi ja anal\u00fc\u00fctilise romaani \u201cArmukadeduse\u201d autor. Mitte kaugel temast ei seisa ei vaimsuselt ega s\u00fcnnikohaltki Johannes Barbarus, Heimtali mehi, intellektuaalse v\u00e4rsi ja sotsiaalse paatosega iseloomustatud. Ja kaunis l\u00e4hedal neile on ka Viljandi linnast l\u00e4htund August Alle, samuti krititsistlik ja vihane v\u00e4rsimeister. Helme Leebikust p\u00f5lvneb (kuigi juba poisikesep\u00f5lves Tartumaale kolind) Henrik Visnapuu, juba pehmetoonilisem l\u00fc\u00fcriline talent, samuti kui tema kaashelmelane (K\u00e4rstnast) Hendrik Adamson, mulgimurdelise \u201cMulgimaa\u201d luule viljelejaid (sel alal on mainitav veel ainult oma \u201cKodukotusega\u201d tuntud A. Rennit Tarvastust).<\/p>\n

Kolmaski helmelane, seekord Taageperast, on Erni Hiir, samuti l\u00f5unamulklikult pehmeloomuline l\u00fc\u00fcrik, kuigi tugeva intellektuaal-idealistliku tahtega. Kui tuletame meele, et Kitzbergki oli sealtkandi mehi, tahaks k\u00fcsida, kas seal, p\u00e4ris l\u00e4tipoolsel Mulgimaal ei elagi natuke pehmem, sentimendirikkam t\u00f5ug kui vanas Sakalas, kuid tugeva dramaatilise soonega?<\/p>\n

Kas pole imelik, et need kuus meie aja t\u00e4htsamat luuletajat on k\u00f5ik L\u00f5una-Viljandimaalt ja selle piiri \u00e4\u00e4rest? P\u00f5hja-Viljandimaa n\u00e4ib olevat ka seekord v\u00e4hem viljakas, kuid selle-eest eepilisem.<\/p>\n

Nagu \u00fcleminekuks on Mart Raud (Heimtali vallast), k\u00fcll veel tugevasti l\u00fc\u00fcriliselt toonitatud, kuid siiski tugevam oma kodu\u00fcmbruse \u201ckirveste\u201d eepilise kujutajana. Kuid Suure-Jaani suurtalude milj\u00f6\u00f6st on p\u00e4rit mees, kes nende talude mandumist peamiselt popsi ja asuniku seisukohast vaatleb – Albert Kivikas, peale Kitzbergi kahtlemata parim Mulgimaa t\u00fc\u00fcpide ja olude kujutaja. Ning l\u00f5ppeks tuleb \u00f5igupoolest Suure-Jaani meheks lugeda ka eesti romaani suurim nimi, Anton Hansen-Tammsaare, kelle vanemad m\u00f5lemad on J\u00e4rva-Madisesse v\u00e4lja r\u00e4nnanud siit. Aga et kirjanik oma ainestiku ja t\u00fc\u00fcbid loomulikult v\u00f5tab oma enda kasvukohast, siis tuleks \u201cmulklikku\u201d k\u00fcll peamiselt uurida ainult Tammsaare p\u00e4ritud \u00fcldises hingelaadis ja ande iseloomus, ehk v\u00f5ib siis olla ka perekonna kaudu edasi antud vaimses ilmes. Sellestki v\u00f5iksime siin esile t\u00f5sta tugevat intellektielu ja ideoloogilist p\u00fc\u00fcdlust.<\/p>\n

L\u00f5ppeks tuleb mainida veel \u00fcht abjakat, kes mitmes suhtes kuulub nn ekstraklassi. See on Karl August Hindrey, k\u00fcll s\u00fcndinud juba 1875. aastal, kuid alles viimaseil aastail vaevaks v\u00f5tnud kuulsaks saada ka ilukirjanikuna. \u00dcles kasvand juba \u201ceestisoost m\u00f5isniku\u201d milj\u00f6\u00f6s, n\u00e4ib ta meie kirjanduses ainsana nagu kehastavat seda ideaali, mille poole Mogri-M\u00e4rtide generatsioon p\u00fc\u00fcdis: h\u00e4rrasmees, selle s\u00f5na baltilises aupaistes ja iseteadvuses, kuigi kutsele vastavalt natuke boheemlikul kujul.<\/p>\n

V\u00f5ib olla siis, et tema (kah mitte niipalju puhteepilises kui intellektuaalselt memuaarilikus, stiililt impressionistlikus) toodangus kristalliseerub see uus p\u00e4rismulklik (v\u00f5i abjalik) elusuhe, mis suunas see praegu liigmaterialistlikuna stagneeruv vaim v\u00f5iks edasi areneda. Ehk v\u00f5iks see m\u00f5nes suhtes siis eeskujuks olla ka muile eestlastele, kes ju v\u00e4hemalt krahv Keyserlingi arvates k\u00f5ik pidavat olema loodud h\u00e4rrasrahvaks. Esialgu, n\u00e4it Kivika romaanide kujutatuna avaldub see \u201cmulgi aristokratism\u201d aga veel k\u00fcll peamiselt \u201ckorporantlikus kamandamises\u201d, upsakuses ja prassimises.<\/p>\n

Olen annud \u00fcsna linnulennulise \u00fclevaate ainult Mulgimaa k\u00f5ige tuntuimaist kirjanikest ja nende toodangu laadist. Seda k\u00f5ike mingi \u00fchise ideoloogilise v\u00f5i ps\u00fchholoogilise omadusega iseloomustada on muidugi \u00e4\u00e4rmiselt raske, v\u00e4hemalt riskantne. See n\u00f5uaks \u00fcksikasjalist l\u00e4biuurimist ja v\u00f5rdlust teiste maa- ja h\u00f5imkondade luulega.<\/p>\n

Ainult k\u00f5ige \u00fcldisemais joontes s\u00f6andaksime \u00f6elda ehk siiski j\u00e4rgmist: v\u00f5rreldes \u00fcksk\u00f5ik millise meie teise maa-alaga, on Mulgimaa olnud kirjanduslikult \u00fcks andekamaid. Vastavalt tema vanast ajast peale v\u00f5rdlemisi arenenud sotsiaalsele struktuurile on tema kirjanduseski v\u00f5rdlemisi tugevasti arenenud intellekt ja \u00fchiskondlik m\u00f5tlemisviis, siis ideoloogiline idealism. See n\u00e4ib teda eraldavat n\u00e4it isegi Kagu-Eesti tundmuslik-aistlikumast luulelaadist (mida v\u00f5iks ehk osalt j\u00e4lgida ka juba k\u00f5ige l\u00f5unapoolsemal Mulgimaal). Teiselt poolt iseloomustab teda aga ka tugev (ja sageli agressiivne) tundeelu, mis teda eraldab n\u00e4it kainemast P\u00f5hja-Eesti rahvast ja paneb ta viljelema rohkem l\u00fc\u00fcrikat, eriti l\u00f5unapoolsel Mulgimaal.<\/p>\n

Pikemalt k\u00f5igi nende k\u00fcsimustega, samuti nagu praeguse Mulgimaa kirjanduseluga jne tegelemine ei mahuks enam siia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peajooni Mulgimaa kirjandusest August Annist Ei tohi muidugi oodata, et paarip\u00e4evase t\u00f6\u00f6t\u00e4htajaga ja paaril-kolmel lehek\u00fcljel v\u00f5iks siin alustadagi mingit p\u00f5hjalikku uurimist \u201cmulgi geeniusest\u201d meie kirjanduses. J\u00e4ttes selle t\u00e4ielikult tulevikuks ja soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja h\u00f5imude toodangut v\u00f5rdleva kirjandusloolise \u00fclevaate ilmumist, p\u00fc\u00fcan siin ainult \u00fcsna l\u00fchidalt loendada ja iseloomustada Viljandimaalt p\u00f5lvnevat kirjandusrahvast ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":7,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\nMULGI KIR\u00c4ND\u00dcS - V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS - V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Peajooni Mulgimaa kirjandusest August Annist Ei tohi muidugi oodata, et paarip\u00e4evase t\u00f6\u00f6t\u00e4htajaga ja paaril-kolmel lehek\u00fcljel v\u00f5iks siin alustadagi mingit p\u00f5hjalikku uurimist \u201cmulgi geeniusest\u201d meie kirjanduses. J\u00e4ttes selle t\u00e4ielikult tulevikuks ja soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja h\u00f5imude toodangut v\u00f5rdleva kirjandusloolise \u00fclevaate ilmumist, p\u00fc\u00fcan siin ainult \u00fcsna l\u00fchidalt loendada ja iseloomustada Viljandimaalt p\u00f5lvnevat kirjandusrahvast ja […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/avaleht\\\/mulgi-kirandus\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/avaleht\\\/mulgi-kirandus\\\/\",\"name\":\"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS - V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2016-02-01T13:33:09+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/avaleht\\\/mulgi-kirandus\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/avaleht\\\/mulgi-kirandus\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/avaleht\\\/mulgi-kirandus\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"V\u00d5RO KIR\u00c4ND\u00dcS – MI\u00c4 TUU UM?\",\"item\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/\",\"name\":\"V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs\",\"description\":\"V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcse kodoleht\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/voro\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS - V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS - V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs","og_description":"Peajooni Mulgimaa kirjandusest August Annist Ei tohi muidugi oodata, et paarip\u00e4evase t\u00f6\u00f6t\u00e4htajaga ja paaril-kolmel lehek\u00fcljel v\u00f5iks siin alustadagi mingit p\u00f5hjalikku uurimist \u201cmulgi geeniusest\u201d meie kirjanduses. J\u00e4ttes selle t\u00e4ielikult tulevikuks ja soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja h\u00f5imude toodangut v\u00f5rdleva kirjandusloolise \u00fclevaate ilmumist, p\u00fc\u00fcan siin ainult \u00fcsna l\u00fchidalt loendada ja iseloomustada Viljandimaalt p\u00f5lvnevat kirjandusrahvast ja […]","og_url":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/","og_site_name":"V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/","url":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/","name":"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS - V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs","isPartOf":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/voro\/#website"},"datePublished":"2016-02-01T13:33:09+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/wi.ee\/voro\/avaleht\/mulgi-kirandus\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/wi.ee\/voro\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"V\u00d5RO KIR\u00c4ND\u00dcS – MI\u00c4 TUU UM?","item":"https:\/\/wi.ee\/voro\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"MULGI KIR\u00c4ND\u00dcS"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/wi.ee\/voro\/#website","url":"https:\/\/wi.ee\/voro\/","name":"V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcs","description":"V\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcse kodoleht","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/wi.ee\/voro\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":32,"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/32"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/voro\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}