Keeleuuringute k\u00f5rval on V\u00f5ru Instituut korraldanud (keele) sotsioloogilisi uuringuid Setumaal (1997), Kagu-Eestis (1998), Saare maakonnas (2001) ja ajaloolisel Mulgimaal (2002). Uuringute \u00fcheks p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on olnud kohalike keelte praeguse seisundi kindlakstegemine . Keelekasutust m\u00e4\u00e4ravate seadusp\u00e4rade v\u00e4ljaselgitamiseks on kogutud ja anal\u00fc\u00fcsitud ajalooliste kultuuripiirkondade t\u00e4iskasvanud elanike (murde)keele kasutust ja oskust peegeldavaid empiirilisi andmeid. Selleks on k\u00fcsitud inimeste hinnanguid kohaliku keele kasutuse ja selle kasutamiseks sobilike sf\u00e4\u00e4ride, teemade ja valdkondade kohta. Nimetatud hoiakuid on anal\u00fc\u00fcsitud erinevate sotsiaaldemograafiliste n\u00e4itajate l\u00f5ikes. Peale nimetatu on erinevates uuringutes erineval m\u00e4\u00e4ral kajastatud ka eneseidentifikatsiooni ja kommete, p\u00e4ritolu ja p\u00f5lisusega seonduvat,elulaadi puutuvat jpm.<\/p>\n
K\u00f5igi nende uuringute tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et kohalike keelte kasutamise seadusp\u00e4rasused on suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral seotud soo, vanuse ja haridustasemega. Kohalikus keeles k\u00f5nelevad sagedamini mehed, vanemad ja madalama haridustasemega inimesed. Lisaks sellele on alust arvata, et keelehoiakutes on toimunud ilmselt institutsionaalsete muutuste t\u00f5ttu mitmed nihked. Hoiakud on muutunud sallivamaks ja toetavamaks. Samas on institutsionaalseid muutusi ja nende tagaj\u00e4rgi v\u00f5imalik uurida siiski vaid pikaajalises perspektiivis. Muutused keelehoiakutes ei pruugi t\u00e4hendada positiivseid muutusi keeleoskuses, seda on vaja eraldi kontrollida.<\/p>\n
Ajaloolise Setumaa p\u00f5lisasustuse s\u00e4ilitamise v\u00f5imalused – 1997<\/p>\n
Kagueestlase keel, kombed, identiteet aastal 1998 – 1998<\/p>\n
Allkeelte seisundiuuring Saaremaal – 2001<\/p>\n
Allkeelte seisundiuuring Mulgimaal – 2002<\/p>\n
T\u00f6\u00f6j\u00f5u ja koolitusvajadus ning rahvastikuprognoos Kagu-Eestis – 1998<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Keeleuuringute k\u00f5rval on V\u00f5ru Instituut korraldanud (keele) sotsioloogilisi uuringuid Setumaal (1997), Kagu-Eestis (1998), Saare maakonnas (2001) ja ajaloolisel Mulgimaal (2002). Uuringute \u00fcheks p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on olnud kohalike keelte praeguse seisundi kindlakstegemine . Keelekasutust m\u00e4\u00e4ravate seadusp\u00e4rade v\u00e4ljaselgitamiseks on kogutud ja anal\u00fc\u00fcsitud ajalooliste kultuuripiirkondade t\u00e4iskasvanud elanike (murde)keele kasutust ja oskust peegeldavaid empiirilisi andmeid. Selleks on k\u00fcsitud inimeste hinnanguid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":76,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-91","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n