On loomulik, et v\u00f5ru keelt tuleks \u00f5petada nagu emakeelt. Samas on paljude laste jaoks tegemist hoopis vanaemade keelega. V\u00f5i \u00f5petada seda keelt hoopis v\u00f5\u00f5rkeele metoodikale toetudes? Kindlad eeskujud puuduvad ja v\u00f5ru keele \u00f5ppematerjalide koostajad on olnud omamoodi maadeavastajate rollis.<\/p>\n
1993. aastal<\/strong> tuli tr\u00fckikojast v\u00e4lja esimene kooliraamat \u2013 v\u00f5rukeelne lugemik, mis tutvustas V\u00f5rumaalt p\u00e4rit kirjanike loomingut ja toetus meie vanale rahvaluule alusp\u00f5hjale.<\/p>\n Mida kasutatakse aabitsa\u00f5petuses? <\/strong>V\u00f5rukeelse aabitsa” ABC-kir\u00e4oppus<\/em> ” algk\u00e4sikiri valmis aabitsatoimkonnal 1997.aastal. K\u00e4sikirja olid valmis katsetama V\u00f5ru Kreutzwaldi G\u00fcmnaasiumi, Lepistu, Pikakannu ja V\u00f5ru I p\u00f5hikooli ning Naha algkooli \u00f5petajad. L\u00f5plik k\u00e4sikiri valmis juba \u00f5petajate ettepanekuid arvestades. Aabits on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige algklassilastele, kes oskavad juba kirjakeeles h\u00e4sti lugeda, aga ka teistele, kes kohaliku keele ja kultuuri, kommete vastu huvi tunnevad. Raamat koosneb kahest osast: t\u00e4htioppus <\/em>ja lug\u00f5misoppus<\/em>. Aabitsalugude seas on omakeelseid muinasjutte, laste poolt kirjutatud v\u00f5rukeelseid jutte, l\u00fchin\u00e4idendeid ja kahek\u00f5nesid ning rahvap\u00e4raste t\u00e4htp\u00e4evade tutvustusi, m\u00f5ned rahvalaulud ja -m\u00e4ngud ning j\u00f5ukohaseid harjutusi h\u00e4\u00e4ldamise parandamiseks ja s\u00f5navara suurendamiseks.<\/p>\n Aabitsa juurde kuuluvad ka \u201cT\u00fc\u00fcvihk ABC-kir\u00e4oppus\u00f5 manoq<\/em>\u201d ja \u00f5petajatele m\u00f5eldud metoodiline juhend \u201cTiijuht ABC-kir\u00e4oppus\u00f5 manoq<\/em>\u201d. Lisaks on hulgaliselt huvitavaid lisamaterjale nagu pilts\u00f5nastu keele\u00f5ppeks, lastelaulude kassett \u201cLaulami latsile. Laulami latsiga\u201d ja heameelega kuulavad lapsed v\u00f5ru keele tunnis ka teiste laste kirja pandud lugusid kogumikest \u201cMino V\u00f5romaa\u201d, mida on 2005. aastaks ilmunud juba 18. raamatut.<\/p>\n Laulmistunnis<\/strong> saab kasutada lisaks rahvalaulukassettide kuulamisele ka laulikut \u201cTsirr-virr l\u00f5ok\u00f5n\u00f5\u201d, <\/em>kust leiab hulgaliselt l\u00f5unaeestikeelseid laulun\u00e4iteid.<\/p>\n P\u00f5hikooli vanemas astmes, kus mitmes koolis \u00f5petatakse ringitunnina v\u00f5ru keelt ja kirjandust<\/strong>, leiab kirjanduse tutvustamisel ikka kasutust \u201cV\u00f5rokiilne lug\u00f5mik<\/em>\u201d, kust n\u00e4iteks V\u00f5rumaa klassiku Jaan Lattiku noortelood nagu \u201cEdim\u00e4ne armastus\u201d ja \u201cTiijuht\u201d on paljudele lausa p\u00e4he kulunud. Keele \u00f5petamisel edasij\u00f5udnutele on heaks abiliseks t\u00f6\u00f6vihik \u201cTsiam\u00e4e luuq<\/em>\u201d koos kassetiga. Heameelega vaadatakse keele\u00f5ppes instituudi \u00f5ppefilmi \u201cV\u00f5romaa ja v\u00f5ro kiil<\/em>\u201d ning enne rahvalike t\u00e4htp\u00e4evade tulekut \u201cAastats\u00f5\u00f5ri<\/em>\u201d \u2013 see on l\u00fchifilm V\u00f5rumaa t\u00e4htp\u00e4evadest, mida tutvustavad v\u00f5ru keele ringi \u00f5pilased erinevatest koolidest.<\/p>\n Kuna 2004. aasta l\u00f5puks sai valmis kauaoodatud \u201cV\u00f5romaa kodolugu<\/em>\u201d, siis 2005\/2006 \u00f5ppeaastast on alustatud ka koduloo\u00f5petusega<\/strong>. “V\u00f5romaa kodolugu” tutvustab \u00fclevaatlikult ajaloolise V\u00f5rumaa loodust ja ajalugu ning k\u00e4sitleb p\u00f5hjalikumalt ajaloolise V\u00f5rumaa kaheksa kihelkonna (Kanepi, Urvast\u00f5, Karula, Hargl\u00f5, R\u00f5ug\u00f5, P\u00f5lva, R\u00e4pin\u00e4 ja Vahts\u00f5liina) looduslikku erip\u00e4ra, t\u00e4htsamaid ajaloos\u00fcndmusi ja kohalikus kultuuriloos olulisi isikuid. Omaette peat\u00fckis tutvustatakse V\u00f5ru linna.<\/p>\n Iga kihelkonna peat\u00fcki alguses on kaart, tutvustatakse rahvar\u00f5ivaid ja piirkonna keelelist erip\u00e4ra. Lisatud on kohalike inimeste p\u00e4rimusi ja m\u00e4lestusi. Abiks \u00f5petajale on veel \u201cAjaloolise V\u00f5rumaa kirjandusnimistu<\/em>\u201d meie kodulehelt. V\u00f5ru Instituut on koostanud ka ainekavad v\u00f5ru keele \u00f5ppeks kooliastmeti (2.-3.kl \u2013 v\u00f5rukeelne aabitsa\u00f5petus<\/a><\/strong>, 5.-6.kl \u2013 v\u00f5rukeelne kodulugu<\/a><\/strong>, 8. v\u00f5i 9. kl – v\u00f5ru keel ja kirjandus <\/a><\/strong>ning l\u00f5unaeesti keel ja kultuurilugu <\/a><\/strong>g\u00fcmnaasiumis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" On loomulik, et v\u00f5ru keelt tuleks \u00f5petada nagu emakeelt. Samas on paljude laste jaoks tegemist hoopis vanaemade keelega. V\u00f5i \u00f5petada seda keelt hoopis v\u00f5\u00f5rkeele metoodikale toetudes? Kindlad eeskujud puuduvad ja v\u00f5ru keele \u00f5ppematerjalide koostajad on olnud omamoodi maadeavastajate rollis. 1993. aastal tuli tr\u00fckikojast v\u00e4lja esimene kooliraamat \u2013 v\u00f5rukeelne lugemik, mis tutvustas V\u00f5rumaalt p\u00e4rit kirjanike loomingut […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":272,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-628","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n