V\u00f5ru Instituudi kohanimede-alase tegevuse v\u00f5ib jagada nelja ossa:<\/p>\n
V\u00e4lit\u00f6\u00f6d tegeliku rahvakeelse kohanimetarvituse fikseerimiseks ajaloolisel V\u00f5rumaal ja piirnevatel aladel.<\/p>\n
Kohanimekorraldus koost\u00f6\u00f6s kaartide v\u00e4ljaandjatega ja ametlikke kohanimesid m\u00e4\u00e4ravate asutustega.<\/p>\n
Ajaloolise V\u00f5rumaa kohanimede andmebaas (AVKA). V\u00e4lit\u00f6\u00f6andmete, kohanimesid puudutavate keeleliste ja ajalooliste andmete koondamine kaardiga seotud andmebaasi ja selle andmebaasi interneti kaudu avalikuks kasutamiseks seadmine.<\/p>\n
Kohanimede uurimine.<\/p>\n
V\u00e4lit\u00f6\u00f6d<\/strong><\/p>\n V\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00f5ige vahetum eesm\u00e4rk on siiani olnud Eesti p\u00f5hikaardi 1:20000 tr\u00fckkiminevate lehtede kohanimede kontrollimine ja t\u00e4iendamine. P\u00f5hikaardi Kagu-Eesti lehti on alates 1995. aastast tootnud Eesti Kaardikeskus, kogu selle aja on toimunud viljakas koost\u00f6\u00f6 kohanimede osas. Eesti Kaardikeskuse t\u00f6\u00f6taja T\u00f5nu Raudsepp on ette valmistanud eri ajaj\u00e4rkude kaardimaterjalid ja Eesti Keele Instituudi kohanimekogus leiduvad andmed. V\u00f5ru Instituudi kohanimekoguja Evar Saar on saadud materjali ja tekkinud k\u00fcsimustega l\u00e4bi k\u00e4inud peaaegu k\u00f5ik kaardile j\u00e4\u00e4vad talud, kus k\u00fclarahvalt saadud info j\u00e4rgi leidub eakamaid p\u00f5liselanikke. T\u00e4psustatud on teadaolevate nimede asukohta ja ulatust ning muidugi on nimesid juurde kogutud. Fikseeritud on kohtade r\u00f6\u00f6pnimed ja nimede erinevad h\u00e4\u00e4ldusvariandid, et valida nende hulgast kaardile kohapeal k\u00f5ige tarvitatavamad v\u00f5i ajalooliselt v\u00e4\u00e4rtuslikumad.<\/p>\n V\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00f5hikaardi v\u00e4ljaandmisega seotud ring sai 2003. aastakevadeks peale tervele ajaloolisele V\u00f5rumaale. K\u00e4idud on ka vana V\u00f5rumaa naaberaladel: Setumaa kontrolljoonest Eesti poole j\u00e4\u00e4v osa ja Luke kihelkonna (Valga \u00fcmbrus) Eesti osa, Otep\u00e4\u00e4, Kambja ja V\u00f5nnu \u00e4\u00e4realad. V\u00f5ru Instituudi kohanimev\u00e4lit\u00f6\u00f6ga on ilmunud \u00fcle 60 Eesti p\u00f5hikaardi lehe.<\/p>\n Kohanimekorraldus<\/strong><\/p>\n K\u00f5ige edukam ja j\u00e4rjekindlam on V\u00f5ru Instituudi kohanimekorralduslik tegevus olnudki Eesti p\u00f5hikaardi osas. P\u00f5hikaardil on saavutatud k\u00f5igi siiani ametlikult fikseerimata kohanimede kirjutamine vastavuses kohalikus v\u00f5rukeelses kasutuses levinud h\u00e4\u00e4lduskujuga. Kui ametlik nimi erineb sellest, mida kohalik rahvas kasutab, v\u00f5i on erinevusi ametlikus ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rases kirjapildis, on rahvalik ja h\u00e4\u00e4ldusp\u00e4rane nimi antud ametliku nime j\u00e4rel sulgudes (k\u00fclanimed, j\u00f5gede ja ojade nimed). P\u00f5hikaardi V\u00f5rumaa-lehtede nimevalikup\u00f5him\u00f5tteid on kujundanud Evar Saar ja Kaido Kama koost\u00f6\u00f6s T\u00f5nu Raudsepaga Eesti Kaardikeskusest, peamine n\u00f5uandja on olnud kohanimen\u00f5ukogu liige Peeter P\u00e4ll Eesti Keele Instituudist.<\/p>\n V\u00f5ru Instituut on kohanimede osas n\u00f5ustanud ka kaardikirjastust Regio (teedeatlas) ja mitmeid kaartide tellijaid V\u00f5rumaal ning Setumaal.<\/p>\n V\u00f5ru Instituut on kogu aeg propageerinud nende ajalooliste k\u00fclade taastamist, mis 1977. a asustusjaotuse reformiga likvideeriti. Kuna \u00f5igus asustusjaotuse muutmist algatada on antud kohalikele omavalitsustele, tegeldi 1997. ja 1998. aastal intensiivselt probleemi selgitamisega vallavalitsustes ja volikogudes. Omavalitsustegelaste kartus t\u00e4iendava asjaajamise ees on tinginud selle, et kahes kolmandikus ajaloolise V\u00f5rumaa valdadest on arvestusest v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4nud vanad k\u00fclad siiani ametlikult taastamata. V\u00f5ru keele prestii\u017ei t\u00f5usu m\u00e4rgiks on, et \u00fcksikutes valdades, nagu R\u00f5uge, Misso ja Merem\u00e4e, said koos vanade k\u00fclade taastamisega ka peaaegu k\u00f5ik k\u00fclanimed endale v\u00f5rup\u00e4rase ametliku kirjakuju. Ametlike k\u00fclanimede l\u00e4hendamine rahvakeeles kasutusel olevatele \u00f5nnestus osaliselt ka V\u00e4rska, Orava, Veriora, Lasva, Haanja ja S\u00f5merpalu vallas.<\/p>\n V\u00f5ru Instituut on osalenud Kohanimeseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ja t\u00e4iendamisel ning teinud selgitust\u00f6\u00f6d ajalooliste talunimede p\u00e4\u00e4stmiseks k\u00e4imasoleva maareformi k\u00e4igus. J\u00f5udum\u00f6\u00f6da tegeldakse avalikel siltidel ja viitadel esinevate kohanimevigade ning p\u00f5hjendamatu nimevaliku kriitikaga. Seet\u00f5ttu v\u00f5tame heameelega vastu igasugust informatsiooni valesti kirjutatud v\u00f5i eksitavate bussipeatusenimede, teeviitade jms osas.<\/p>\n AVKA<\/strong><\/p>\n Kohanimeandmebaasi loomist on V\u00f5ru Instituudis kavandatud kogumist\u00f6\u00f6 algusest saadik, reaalne tegevus algas 1998. aastal. AVKA on nimeobjektile keskendunud andmebaas, kus \u00fche objekti k\u00f5ik nimed, nimekujud, t\u00e4iendavad andmed ja selgitused on seotud objektiga arvutikaardil. Andmebaasi iga rida sisaldab objekti m\u00e4rks\u00f5na ehk p\u00f5hinime (harilikult nimi p\u00f5hikaardilt), selle nime kohak\u00e4\u00e4ndeid, nimeobjekti liiki ja kuuluvust haldus\u00fcksuse ning erinevate ajalooliste \u00fcksuste j\u00e4rgi, nimeobjekti koordinaate. Andmebaasi saab lisada koha r\u00f6\u00f6pnimesid, andmeid eestiaegselt katastrikaardilt ja kommentaare. Kavas on andmebaasi pikaajaline t\u00e4iendamine ajalooliste nimekujudega koos allikaviidetega.<\/p>\n AVKA peamine kavandaja on olnud Evar Saar, andmeid on sisestanud lisaks temale ka Agu Vissel, Janika Jushina, Leila Holts ja Evelin Buht. 2003. aasta l\u00f5pul said p\u00f5hikaardi v\u00e4lit\u00f6\u00f6de andmed kogu ajaloolise V\u00f5rumaa kohta sisestatud.<\/p>\n Kohanimede uurimine<\/strong><\/p>\n Kohanimede uurimises on puudutatud eelk\u00f5ige valdkondi, kus rikkalik v\u00e4lit\u00f6\u00f6materjal on uurimissuuna k\u00e4tte juhatanud. On tegeldud talunimede ja isikunimede vaheldumise k\u00fcsimustega, uuritud uute kohanimede tekkimise v\u00f5imalusi ja seadusp\u00e4rasusi, maastikus\u00f5navara esinemist kohanimedes, murrakujoonte kajastumist kohanimedes ja kohanimede struktuuri varieerumist nimede suulises kasutuses. Evar Saare olulisemad artiklid: \u201eKotuss\u00f5nimmi ja inemisenimmi l\u00e4bikasumis\u00f5st R\u00e4pin\u00e4 kihlkunnan\u201c (V\u00f5ro Instituudi Toim\u00f5tiseq 6), \u201cLajast ilmast lainatu v\u00f5rdl\u00f5vaq kotuss\u00f5nimeq V\u00f5rumaal\u201d (V\u00f5ro Instituudi Toim\u00f5ndus\u00f5q 10). Raamatus \u201cV\u00f5romaa kotuss\u00f5nimmist\u201d (V\u00f5ro Instituudi Toim\u00f5ndus\u00f5q 13) on avaldatud kaks iseseisvat uurimist\u00f6\u00f6d V\u00f5rumaa kohanimedest: Mariko Fasteri \u201c\u00dclevaade ajaloolise V\u00f5romaa ja Setomaa kohanimede determinantidest\u201d ja Evar Saare \u201cR\u00e4pin\u00e4 ja Vahts\u00f5liina kohanimed. S\u00fcnkrooniline \u00fclevaade ja andmebaas\u201d.<\/p>\n Vahts\u00f5liina kihlkund<\/a><\/p>\n Urvast\u00f5 kihlkund<\/a><\/p>\n R\u00f5ug\u00f5 kihlkund<\/a><\/p>\n R\u00e4pin\u00e4 kihlkund<\/a><\/p>\n P\u00f5lva kihlkund<\/a><\/p>\n\n