{"id":283,"date":"2015-09-04T12:20:07","date_gmt":"2015-09-04T10:20:07","guid":{"rendered":"https:\/\/wi.ee\/?page_id=283"},"modified":"2016-03-08T15:31:59","modified_gmt":"2016-03-08T13:31:59","slug":"keele-ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/","title":{"rendered":"Keele ajalugu"},"content":{"rendered":"
Teksti autor on Evar Saar<\/strong><\/h5>\n

Keeleteaduslikus m\u00f5ttes on v\u00f5ru keel keskne osa l\u00f5unaeesti keelest. L\u00f5unaeesti keelt on vahel nimetatud ka ugandi keeleks, kuna keel on levinud kogu Ugandi muinasmaakonna territooriumil (ja ka kaugemal). L\u00f5unaeesti oli \u00fcks seitsmest l\u00e4\u00e4nemeresoome muinasmurdest (l\u00e4\u00e4nesoome, p\u00f5hjaeesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja, muinaskarjala, muinasvepsa) ja on v\u00f5rdleva keeleteaduse jaoks \u00fcks k\u00fcmnest l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00e4nap\u00e4evakeelest. Need k\u00fcmme keelt on soome, eesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja, isuri, valgemerekarjala, aunusekarjala, l\u00fc\u00fcdi ja vepsa keel. Sotsiolingvistiliste kriteeriumite alusel on l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli rohkemgi (nt me\u00e4 ja kveeni keel), aga nende k\u00fcmne eristus on otstarbekas keeleajalooliste arengute tuvastamisel ja sellisena keelepoliitilistest seisukohtadest s\u00f5ltumatu.<\/p>\n

V\u00f5ru keeles on olemas k\u00f5ik l\u00f5unaeesti keele t\u00fc\u00fcpilised omap\u00e4rasused ja seda teistest l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest eristavad jooned. Sama v\u00f5ib \u00f6elda setu keele kohta, mida on traditsiooniliselt vaadeldud kui l\u00f5unaeesti V\u00f5ru murde \u00fcht osa. Tartu ja mulgi keeleala asend p\u00f5hjaeesti keele piiril on tinginud nende keelevariantide suuremat l\u00e4hedust p\u00f5hjaeesti keelega. Siiski on ka Tartu ja Mulgi murde vanaks p\u00f5hjaks kindlalt l\u00f5unaeesti keel.<\/p>\n

Kui kakssada aastat tagasi esindas l\u00f5unaeesti keelt kirjas selle Tartu murre ja keele levinuim nimetus oligi tartu keel, siis t\u00e4nap\u00e4evaks on oma keele alase aktiivsuse raskuspunkt kandunud V\u00f5rumaale. V\u00f5rukestele on piltlikult \u00f6eldes kaheteist\u00adk\u00fcmnendal tunnil omaseks saanud m\u00f5tteviis, et loomulikul teel edasi antav v\u00f5ru keel on v\u00e4\u00e4rtus ja k\u00e4imasolevat keelevahetust tuleks kuidagi pidurdada. Kuna t\u00e4nane l\u00f5unaeesti keel on selle k\u00f5nelejatele eelk\u00f5ige emotsionaalselt l\u00e4hedane kodupaiga-keel, siis ei saa v\u00f5ru keelt teistele l\u00f5unaeestlastele peale suruda. \u00dcldjuhul ongi otstarbekam k\u00f5nelda eraldi mulgi, tartu, v\u00f5ru ja setu keelest, m\u00e4\u00e4ratleda teksti keel tarbija jaoks \u00fchega neist neljast s\u00f5nast, ehkki erinevus kahe naaberkeele vahel v\u00f5ib tunduda t\u00fchine. Oma kodukandi keele pruukimise, arendamise ja \u00f5petamise vajadus peab l\u00e4htuma grupi seest ning ka mulgi ja tartu keele iseseisvumisele ei tohi seada mingeid formaalseid takistusi.<\/p>\n

V\u00f5ru keele erijooni<\/strong><\/h5>\n

Mis on need keelen\u00e4htused, mis teevad ajaloolisel V\u00f5rumaal k\u00f5neldavast varieteedist omaette keele, s\u00f5ltumata sellest, kuidas soovitakse asju n\u00e4ha keelepoliitilisest vaatenurgast? P\u00f5hiliselt on allj\u00e4rgnevalt loetletud erinevusi, mis on olemas olnud kogu vanal l\u00f5unaeesti keelealal ja mida p\u00f5hjaeesti keele murretes ei esine. M\u00f5ned v\u00f5ru keelele omased n\u00e4htused on unikaalsed koguni tervel l\u00e4\u00e4nemeresoome keelealal.<\/p>\n

Keele algtasandil, h\u00e4\u00e4likute tasandil on v\u00f5ru keeles k\u00f5igepealt olemas h\u00e4\u00e4likud, mida p\u00f5hjaeesti keeles ei esine: afrikaat, mis sarnaselt sulgh\u00e4\u00e4likutega v\u00f5ib olla nii tugev:tsiga, leib\u00e4 k\u00fcts\u00e4q<\/em>, kui ka n\u00f5rk:\u00a0<\/span>k\u00f6\u00fcds<\/em>,\u00a0<\/span>t\u00e4<\/em>\u00a0<\/span>k\u00fcds\u00e4<\/em>, k\u00f5risulgh\u00e4\u00e4lik, v\u00f5ru kirjaviisis\u00a0<\/span>q<\/em>, nagu s\u00f5nas\u00a0<\/span>m\u00f5t\u00f5q<\/em>, ja k\u00f5rgenenud\u00a0<\/span>\u00f5-<\/em>h\u00e4\u00e4lik, v\u00f5ru kirjaviisis m\u00e4rgitud\u00a0<\/span>y<\/em>, nagu s\u00f5nas\u00a0<\/span>sys<\/em>\u00a0<\/span>\u2018siis\u2019.<\/p>\n

L\u00f5unaeesti keeles on toimunud h\u00e4\u00e4likumuutused, mis paigutuvad muutuste h\u00e4\u00e4liku\u00adseadusliku j\u00e4rgnevuse ahelas \u00fclivarajasse ajaj\u00e4rku ja milles l\u00f5unaeesti keel erineb k\u00f5igist teistest l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest: *koktu<\/em>\u00a0<\/span>>\u00a0<\/span>k\u00f5tt<\/em>:\u00a0<\/span>k\u00f5tu<\/em>, vrd eesti\u00a0<\/span>k\u00f5ht<\/em>:\u00a0<\/span>k\u00f5hu<\/em>\u00a0<\/span>ja soomekohtu<\/em>. Samamoodi on vaht\u00a0<\/span>vatt<\/em>, kaht\u00a0<\/span>katt\u00f5<\/em>\u00a0<\/span>ja kahe\u00a0<\/span>kat\u00f5<\/em>. Teine vana muutus on\u00a0<\/span>\u00fcts\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>\u00fcte<\/em>\u00fclej\u00e4\u00e4nud l\u00e4\u00e4nemeresoome\u00a0<\/span>\u00fcks\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>\u00fche<\/em>\u00a0<\/span>vastu. Vaid l\u00f5unaeesti ja liivi keeles on\u00a0<\/span>ei<\/em>-diftongi asemel\u00a0<\/span>ai<\/em>:\u00a0<\/span>hain<\/em>,\u00a0<\/span>saisma<\/em>. Nende ja muude vanade muutuste p\u00f5hjal ongi h\u00e4\u00e4likuloo uurijad konstrueerinud keelepuid, millel l\u00f5unaeesti keele kauge eelk\u00e4ija lahkneb \u00fclej\u00e4\u00e4nud l\u00e4\u00e4nemeresoome keelekujudest juba v\u00e4hemalt paari tuhande aasta eest.<\/p>\n

Uuemaid seadusp\u00e4raseid h\u00e4\u00e4likumuutusi esineb arvukalt nii p\u00f5hja- kui l\u00f5unaeesti keeles, kusjuures l\u00f5unaeesti s\u00fcdaalal v\u00f5ru keeles on toimumata j\u00e4\u00e4nud paljud p\u00f5hjaeesti keeles toimunud analoogiamuutused. V\u00f5ru keele\u00a0<\/span>i<\/em>-mitmus ja\u00a0<\/span>i<\/em>-minevik ning \u00fchisl\u00e4\u00e4nemeresoome s\u00f5navara s\u00e4ilimine loovadki mulje, et v\u00f5ru keel on soome keelele palju l\u00e4hedasem kui p\u00f5hjaeesti keel. Igas v\u00f5rukeelses lauses on kindlasti s\u00f5nu, milles tuleb ilmsiks vokaalharmoonia \u2013 p\u00f5hjaeesti keelest kadunud n\u00e4htus. Tegelikkuses on v\u00f5ru ja soome keelen\u00e4htuste sarnasus tingitud siiski nende keelte suhtelisest konservatiivsusest, v\u00f5rreldes kiiremini muutunud p\u00f5hjaeesti keelega. Ka v\u00f5ru keele vokaalharmoonia erineb soome omast: j\u00e4rgsilpidesse ei teki\u00a0<\/span>\u00f6<\/em>-d (n\u00e4go, k\u00e4ro<\/em>), esisilbi\u00a0<\/span>e<\/em>teeb s\u00f5na eesvokaalseks (kell\u00e4<\/em>,\u00a0<\/span>seg\u00e4m\u00e4<\/em>) ja tagavokaalse s\u00f5na j\u00e4rgsilpide\u00a0<\/span>e<\/em>-d on muutunud\u00a0<\/span>\u00f5<\/em>-sarnasteks (pan\u00f5, h\u00f5b\u00f5h\u00f5n\u00f5<\/em>).<\/p>\n

Kui liikuda keele j\u00e4rgmisele tasandile, morfoloogia ehk vormi\u00f5petuse tasandile, siis on eriti oman\u00e4oline tegus\u00f5nade kasutamine t\u00fc\u00fcpilises l\u00f5unaeesti keeles \u2013 v\u00f5ru keeles.<\/p>\n

Verbid jagunevad vanas l\u00f5unaeesti keeles kahte \u00fclemp\u00f6\u00f6rdkonda, kus \u00fches on oleviku ainsuse kolmas p\u00f6\u00f6re l\u00f5puta:\u00a0<\/span>saa<\/em>,\u00a0<\/span>s\u00fc\u00fc<\/em>,\u00a0<\/span>tege<\/em>,\u00a0<\/span>tul\u00f5<\/em>\u00a0<\/span>\u2013 nagu l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes \u00fcldiselt \u2013 ja teises l\u00f5peb see erandlikult\u00a0<\/span>s<\/em>-iga:\u00a0<\/span>jutustas<\/em>,\u00a0<\/span>viris\u00e4s.<\/em>\u00a0<\/span>Sama j\u00e4tkub ka mitmuse kolmandas p\u00f6\u00f6rdes:\u00a0<\/span>jutustas\u00f5q<\/em>,\u00a0<\/span>viris\u00e4seq<\/em>.\u00a0<\/span>s<\/em>-l\u00f5pulised on k\u00f5ik kolme- ja enamasilbiliseda-<\/em>tegevusnimega verbid, kuid siia kuuluvad ka\u00a0<\/span>j\u00e4\u00e4s<\/em>,\u00a0<\/span>el\u00e4s<\/em>,\u00a0<\/span>kasus<\/em>,\u00a0<\/span>istus<\/em>\u00a0<\/span>jt kahesilbilised. Erinevad verbid on hakanud kandma oleviku p\u00f6\u00f6rdel\u00f5ppu\u00a0<\/span>-s<\/em>\u00a0<\/span>erinevatel p\u00f5hjustel, kuid n\u00e4htuse algup\u00e4ra peitub t\u00f5en\u00e4oliselt selles, et kolmanda p\u00f6\u00f6rde isikulise ases\u00f5naga *sen<\/em>sarnast sufiksit\u00a0<\/span>*ksen<\/em>\u00a0<\/span>tavatseti liita verbidele, mis t\u00e4histasid subjektikeskset tegevust, sellist tegevust, mis haarab tegija t\u00e4ielikult, toimub tema endaga v\u00f5i on talle t\u00e4htis. L\u00f5unaeesti\u00a0<\/span>s<\/em>-p\u00f6\u00f6rdel\u00f5ppu on v\u00f5rreldud ja algup\u00e4raselt samastatud paljudes maailma keeltes (sh ladina keel) esineva mediaalsuse kategooriaga. T\u00e4nap\u00e4eva v\u00f5rukese jaoks on arusaadav selle kategooria refleksiivne (enesekohane) tahk:\u00a0<\/span>murd<\/em>\u00a0<\/span>\u2019murrab\u2019,\u00a0<\/span>murrus<\/em>\u2019murdub\u2019,\u00a0<\/span>k\u00fcds\u00e4<\/em>\u00a0<\/span>\u2019k\u00fcpsetab\u2019,\u00a0<\/span>k\u00fcds\u00e4s<\/em>\u00a0<\/span>\u2019k\u00fcpseb\u2019. Aga miks on\u00a0<\/span>el\u00e4s<\/em>,\u00a0<\/span>opis<\/em>,\u00a0<\/span>kool\u00f5s<\/em>, ja miks m\u00f5nede verbide puhul on r\u00f6\u00f6pselt v\u00f5imalik\u00a0<\/span>s<\/em>-iga ja ilma l\u00f5puta p\u00f6\u00f6ramine (makas\u00a0<\/span><\/em>jamaka<\/em>,\u00a0<\/span>opis\u00a0<\/span><\/em>ja\u00a0<\/span>opp<\/em>), seda enam ei tunnetata. Igal juhul on tegemist v\u00e4ga vana ja keerukalt kujunenud n\u00e4htusega, mille uurimiseks l\u00e4hemate sugulaskeelte hulgas pakub v\u00f5imalusi \u00fcksnes l\u00f5unaeesti keel.<\/p>\n

L\u00f5unaeesti verbivormide moodustus on oma arhailisuses k\u00fcllalt sarnane soome keele omale, ent esineb ka suuri p\u00f5him\u00f5ttelisi erinevusi. V\u00f5ru keeles puudub p\u00f6\u00f6rduv eitusverb (vrd soome\u00a0<\/span>en<\/em>,\u00a0<\/span>et<\/em>,\u00a0<\/span>ei<\/em>), kuid esineb oleviku eituss\u00f5na\u00a0<\/span>ei\u00a0<\/span><\/em>ja mineviku eituss\u00f5na\u00a0<\/span>es<\/em>. Kui p\u00f5hjapoolsetes l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes ja isegi saami keeltes eristab eituse olevikku ja lihtminevikku l\u00f5puta verbit\u00fcve vastandus mineviku partitsiibiga (eesti:\u00a0<\/span>ei<\/em>\u00a0<\/span>tee\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>ei<\/em>\u00a0<\/span>teinud<\/em>), siis v\u00f5ru keeles j\u00e4\u00e4b m\u00f5lemasse vormi alles verbit\u00fcvi:\u00a0<\/span>ei<\/em>\u00a0<\/span>tiiq\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>es<\/em>\u00a0<\/span>tiiq<\/em>. V\u00f5ru keelt \u00f5ppiva inimese vigane moodustus:\u00a0<\/span>ma<\/em>\u00a0<\/span>es<\/em>\u00a0<\/span>*tenn\u00fc<\/em>\u00a0<\/span>v\u00e4ljendab hoopis tingiva k\u00f5neviisi eitust.<\/p>\n

K\u00e4\u00e4nds\u00f5nade vormi\u00f5petuses on k\u00f5ige silmatorkavamad muudest l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest erinevad k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pud. Eriti huvitav ja kirju on sisse\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vormistik. Eesti –sse<\/em>\u00a0<\/span>l\u00f5pule vastab paikkonniti sisse\u00fctleva l\u00f5pp –he<\/em>, mida esineb ainult v\u00f5ru ja setu keeles ja –de<\/em>, mis on \u00fchine v\u00f5ru ning tartu keelele. V\u00f5ru kohaliku uuendusena on sisse\u00fctlevat k\u00e4\u00e4net asunud markeerima ka alale\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pp\u00a0<\/span>-le<\/em>. Nii vastab t\u00f5ele rahvalik t\u00e4helepanek, et V\u00f5ru-Tartu bussis k\u00fcsivad inimesed piletit P\u00f5lvahe, P\u00f5lval\u00f5 ja P\u00f5lvad\u00f5, vastavalt sellele, millisest kohast nad peale tulevad. Sees\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pp on v\u00f5ru keeles kas –h<\/em>\u00a0<\/span>v\u00f5i –n<\/em>. Muistsest k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pust *-sna<\/em>\u00a0<\/span>on muudes l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes kujunenud –ssa<\/em>\u00a0<\/span>v\u00f5i –s<\/em>, vaid l\u00f5unaeestis ja \u00fcksikutes soome murretes on sellest esialgu saanud *-hna<\/em>\u00a0<\/span>ja seej\u00e4rel –hn<\/em>, –h<\/em>\u00a0<\/span>v\u00f5i ainult l\u00f5unaeestile omaselt –n<\/em>:\u00a0<\/span>m\u00f5tsahn<\/em>\u00a0<\/span>~m\u00f5tsah<\/em>\u00a0<\/span>~\u00a0<\/span>m\u00f5tsan<\/em>.<\/p>\n

Teised omap\u00e4rased k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pud on saava k\u00e4\u00e4nde –s<\/em>, kohati ka –st<\/em>, nagu v\u00e4ljendis\u00a0<\/span>v\u00f5tt<\/em>\u00b4naas\u00f5s<\/em>\u00a0<\/span>~\u00a0<\/span>v\u00f5tt<\/em>\u00b4\u00a0<\/span>naas\u00f5st<\/em>\u00a0<\/span>\u2018v\u00f5ttis naiseks\u2019, ja lar\u00fcngaalklusiili ehk k\u00f5risulgh\u00e4\u00e4likuga\u00a0<\/span>-q<\/em>l\u00f5ppevad rajava, ilma\u00fctleva ja kaasa\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pud, nagu\u00a0<\/span>huun\u00f5niq, huun\u00f5ldaq, huun\u00f5gaq<\/em>\u00a0<\/span>\u2018hoone\u2019. K\u00e4\u00e4nds\u00f5nade mitmuse nimetava tunnuseks pole v\u00f5ru keeles –d<\/em>\u00a0<\/span>vaid lar\u00fcngaalklusiil \u2013\u00a0<\/span>kala\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>kalaq<\/em>,\u00a0<\/span>illos\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>ilosaq<\/em>. Mitmuse omastavas ja selle eeskujul moodustatud k\u00e4\u00e4netes ei kasutata v\u00f5ru keeles\u00a0<\/span>de<\/em>-tunnuse liitmist ainsuse t\u00fcvele, nagu p\u00f5hjaeesti keeles, vaid (sageli\u00a0<\/span>i<\/em>-tunnuse abil moodustatavat) omaette mitmuse t\u00fcve:naisi<\/em>,\u00a0<\/span>kallo<\/em>,\u00a0<\/span>ilosid\u00f5<\/em>.<\/p>\n

S\u00f5navara poolest erineb v\u00f5ru keel p\u00f5hjaeesti keelest \u00fcsna tugevalt. \u00dcllatavaid erinevusi tuleb ette ka k\u00f5ige p\u00f5hilisemas s\u00f5navaras. Uuem kultuurs\u00f5navara on aga \u00fchine ja s\u00f5nade laenamisele eesti \u00fchiskeelest v\u00f5ru keelde ei teki k\u00f5neldud keeles erilisi piiranguid. Kolmikv\u00f5rdluses v\u00f5ru, p\u00f5hjaeesti ja soome keele vahel selgub, et vaid osa s\u00f5navarast on \u00fchine v\u00f5ru ja soome keeles, nt\u00a0<\/span>kooldaq,<\/em>\u00a0<\/span>sysar, l\u00e4mmi, k\u00f5iv<\/em>. V\u00f5rreldaval hulgal leidub l\u00f5unaeesti keele s\u00f5nu, mis puuduvad nii p\u00f5hjaeesti kui ka soome keeles, ntm\u00f5skma, kaema, kesv, hahk<\/em>. V\u00f5ru keele n\u00e4itavate ases\u00f5nade\u00a0<\/span>seo<\/em>,\u00a0<\/span>taa<\/em>\u00a0<\/span>ja\u00a0<\/span>tuu<\/em>\u00a0<\/span>t\u00e4henduse jagunemisele ei leidu t\u00e4pselt sarnast paralleeli \u00fcheski teises l\u00e4\u00e4ne\u00admere\u00adsoome keeles.<\/p>\n

S\u00fcntaksi ehk lauseehituse tasemel ei saa v\u00e4lja tuua suuri erinevusi v\u00f5ru ja p\u00f5hjaeesti keele vahel. Erinevused keskenduvad p\u00f5hiliselt rektsioonide tasemele:\u00a0<\/span>vanaim\u00e4 mur\u00f5htas vas\u00b4kat<\/em>\u00a0<\/span>\u2013 *vanaema muretseb vasikat<\/em>\u00a0<\/span>\u2018vasika p\u00e4rast\u2019,\u00a0<\/span>k\u00e4ve seeneh ja mar\u00b4ah<\/em>\u00a0<\/span>\u2013 *k\u00e4isin seenes ja marjas<\/em>\u00a0<\/span>\u2018seenel ja marjul\u2019,\u00a0<\/span>ma pak\u00f5 sinno<\/em>\u00a0<\/span>\u2013\u00a0<\/span>*ma p\u00f5genen sind<\/em>\u00a0<\/span>\u2018sinu eest\u2019. \u00dche tuntuma erinevusena v\u00f5ib eituss\u00f5na v\u00f5ru keeles paikneda tagapool verbi:\u00a0<\/span>ol\u00f5<\/em>\u00a0<\/span>eiq\u00a0<\/span><\/em>\u2018ei ole\u2019,\u00fctle<\/em>\u00a0<\/span>es\u00a0<\/span><\/em>\u2018ei \u00f6elnud\u2019.<\/p>\n

V\u00f5ru keeleala<\/strong><\/h5>\n

L\u00f5unaeesti keeleala defineerimine ei valmista \u00fcldiselt raskusi: piir p\u00f5hjaeesti ja l\u00f5unaeesti keele traditsiooniliste murrete vahel kulgeb M\u00f5isak\u00fclast Viljandi l\u00e4hikonda, sealt V\u00f5rtsj\u00e4rve p\u00f5hjatipuni ja sealt p\u00f5hja poolt Tartut Emaj\u00f5e suudmeni. Niisugune oli olukord 20. saj alguses. T\u00e4naseks on l\u00f5unaeesti keel oma ajaloolise territooriumi p\u00f5hjaosas taandunud, nii et tartu ja mulgi keele oskajad ei moodusta siin enam keele\u00fchiskonda tavap\u00e4rases m\u00f5istes.<\/p>\n

L\u00f5unaeesti keele V\u00f5ru murde ala on omal ajal piiritletud lihtsa v\u00f5ttega: kokku\u00adleppeliselt on loetud V\u00f5ru murdeks k\u00f5ik murrakud, mida k\u00f5neldi ajaloolisel V\u00f5rumaal, Petserimaal ja keelesaartel ning Tartu murdeks k\u00f5ik ajaloolisel Tartumaal ning Valgamaa Luke kihelkonnas k\u00f5neldud l\u00f5unaeesti murrakud. Kui murdeuurimine j\u00f5udis \u00fcldistusteni, selgus, et eelnevalt tehtud ja ilmselt 20. saj alguse l\u00f5unaeestlaste enesetunnetusel p\u00f5hinev jaotus on ennast h\u00e4sti \u00f5igustanud: V\u00f5rumaa ja Tartumaa piiri l\u00e4hedale koondub k\u00fcllalt suur osa isoglossidest (samakeelsusjoontest) l\u00f5unaeesti keele sees. Samas on n\u00e4iteks V\u00f5ru R\u00e4pin\u00e4 ja Tartu V\u00f5nnu murraku vahel v\u00e4ga v\u00e4he erinevusi, nii et vana V\u00f5rumaa piir ei ole sealkandis kuigi oluline keelepiir. T\u00e4nap\u00e4evaks mitu korda muutunud administratiivpiirid m\u00e4ngivad oma osa keelehoiakute ja ka keele enda kujundamisel. N\u00e4iteks praegusel P\u00f5lvamaal on l\u00f5unaeestikeelne keskkond k\u00f5ikjal s\u00e4ilinud, olgu siis tegemist ajaloolise V\u00f5rumaa v\u00f5i Tartumaaga.<\/p>\n

Selgete piiride t\u00f5mbamise asemel tulekski ilmselt t\u00f5deda, et v\u00f5ru keelt k\u00f5neldakse \u00fcldjoontes sama suures piirkonnas nagu seda on ajalooline V\u00f5rumaa, kusjuures m\u00f5ned Tartumaa alad on v\u00f5rustunud ja m\u00f5ned V\u00f5rumaa alad (linnad ja alevikud) valdavalt eestikeelseteks muutunud. Tuntud l\u00f5unapoolsed keelesaared L\u00e4tis ja Pihkvamaal on kadunud, kuid v\u00f5ru-l\u00e4ti kakskeelseid inimesi leidub kuigiv\u00f5rd Eesti-L\u00e4ti piiri l\u00e4hedal Kornetis, Hopas ja Al\u016bksnes. Palju v\u00f5rukeelseid inimesi elab Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus. K\u00f5ige vanap\u00e4rasemat v\u00f5ru keelt v\u00f5ib leida Siberist sinna v\u00e4lja r\u00e4nnanud v\u00f5rukeste k\u00fcladest.<\/p>\n

V\u00f5ru keele idapiiriks on vana l\u00e4\u00e4ne- ja idakiriku piir, Liivimaa ning Pihkva kubermangu piir. Ida poolt seda piiri p\u00e4rinevaid l\u00f5unaeestlasi tuntakse h\u00e4sti kui setu rahvast ning nad nimetavad oma keelt kindlasti setu (seto), mitte v\u00f5ru keeleks.<\/p>\n

V\u00f5rukeste ja setude selgelt erineva identiteedi t\u00f5ttu m\u00e4rkavad nende etniliste r\u00fchmade liikmed ka k\u00f5ige pisemaid erinevusi naabrite keeles. Eriti kehtib see v\u00f5rukeste kohta. Kuigi 20. saj I poolel k\u00f5neldud v\u00f5ru keele idapoolne murre ja setu keel on oma p\u00f5histruktuurilt \u00e4ravahetamiseni sarnased, v\u00f5ib juba pikemat aega m\u00e4rgata keele uuendumist identiteedi alusel: setud s\u00e4ilitavad ja r\u00f5hutavad setulikuks peetavaid keelendeid, idapoolsed v\u00f5rukesed aga v\u00e4ldivad neid ja kohendavad oma keelt l\u00e4\u00e4nev\u00f5ruliku pruugi suunas (nt sees\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pp\u00a0<\/span>-n<\/em>\u00a0<\/span>varasema\u00a0<\/span>-h<\/em>\u00a0<\/span>asemel, tugeva astme \u00fcldistumine\u00a0<\/span>kerik\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>kerigu<\/em>\u00a0<\/span>ja\u00a0<\/span>kants\u00a0<\/span><\/em>:\u00a0<\/span>kandsi<\/em>\u00a0<\/span>t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nades). Levinud arvamuse kohaselt v\u00f5ib v\u00f5ru ja setu keelel vahet teha h\u00e4\u00e4lduse j\u00e4rgi, kuid see v\u00e4ide v\u00f5is pidada paika vaid h\u00e4\u00e4ldusaluse nihkumise mingis j\u00e4rgus. V\u00f5rukeste keel vanadel lindistustel on enamasti tuntavalt tagapoolsema h\u00e4\u00e4ldusega, kui t\u00e4nap\u00e4eva keskealistel setudel \u2013 eesti kirjakeele keskkonnas nihkub h\u00e4\u00e4ldusalus paratamatult \u201cEesti keskmise\u201d poole.<\/p>\n

V\u00f5ru keele k\u00f5nelejaskond<\/strong><\/h5>\n

V\u00f5ru keel on t\u00e4nasel ajahetkel keskmise suurusega l\u00e4\u00e4nemeresoome keel: seda oskab erinevatel hinnangutel 50 000 kuni 70 000 inimest. Arv 70 000 on v\u00e4lja arvestatud V\u00f5ru Instituudi Kagu-Eesti k\u00fcsitluse (1998) p\u00f5hjal ja p\u00f5hineb nende k\u00fcsitletute osakaalul, kes v\u00e4itsid, et nad k\u00f5nelevad kas igap\u00e4evaselt v\u00f5i v\u00e4ljakujunenud situatsioonides v\u00f5ru keelt. Vanades piirides V\u00f5rumaa elanike osakaalule on juurde arvestatud V\u00f5ru keele k\u00f5nelejate hinnanguline hulk suuremates Eesti linnades. Nii v\u00f5i teisiti on 70 000 k\u00f5ige optimistlikum hinnang v\u00f5ru keelt valdavate inimeste arvu suhtes. Arvestades seda, et inimesed hindavad oma keeleoskust tihti \u00fcle, v\u00f5iks reaalne v\u00f5ru keele k\u00f5nelejaskonna suurus 1998. aasta seisuga olla 50 000 inimest.<\/p>\n

Vaatamata suhteliselt suurele k\u00f5nelejaskonnale kuulub v\u00f5ru keel \u00e4\u00e4rmiselt ohustatud keelte hulka, sest peaaegu k\u00f5ik v\u00f5rukesed on v\u00f5ru-eesti kakskeelsed ja valdav enamus neist \u00fcritab lastega r\u00e4\u00e4kida eesti keelt. Viimaste kooli\u00f5pilaste k\u00fcsitluste tulemusena r\u00e4\u00e4gib vaid paar protsenti ajaloolise V\u00f5rumaa koolilastest oma vanematega v\u00f5ru keelt. See t\u00e4hendab v\u00f5ru keele emakeelena oskajate v\u00e4henemist iga lahkuva p\u00f5lvkonnaga kordades ja isegi k\u00fcmnetes kordades.<\/p>\n

V\u00f5ru keele \u00f5ppimine olukorras, kus keele edasiandmise tahe on n\u00f5rk, ent keel on vanema p\u00f5lvkonna hulgas veel enamuskeeleks, on tavap\u00e4rasest m\u00f5neti erinev. Tavap\u00e4raselt suhtlevad vanemad lastega eesti keeles, kuid kasutavad t\u00e4iskasvanute vahel toimuvas suhtluses v\u00f5ru keelt ja laps omandab varakult passiivse v\u00f5ru keele oskuse. Koolis ja eakaaslastega suheldes tal seda vaja ei l\u00e4he, aga t\u00f6\u00f6elu alustades satub noor inimene sageli v\u00f5rukeelsesse keskkonda. Sellise situatsioonis p\u00f6\u00f6rab noor inimene oma passiivse keeleoskuse sageli aktiivseks keelekasutuseks, mis aastatega j\u00e4rjest kindlamaks muutub. T\u00e4nu sellele on just t\u00f6\u00f6kollektiivid V\u00f5rumaal need kohad, kus v\u00f5ru keele kasutamine on pigem reegel kui erand. See n\u00e4htus omakorda on erinevalt m\u00f5jutanud keele omandamist soolises l\u00f5ikes: murdeeas poistele pakub t\u00e4ismeeste maailm s\u00fcgavamat huvi kui kool ja tulevased eluplaanid, sellele vastavalt on ka \u201ct\u00e4ismeeste keelel\u201d poiste hulgas arvestatav prestii\u017e. T\u00fcdrukute puhul on koolile j\u00e4rgnev perspektiiv traditsiooniliselt kas haridustee j\u00e4rkamine v\u00f5i pere loomine ja kummaski neist alternatiividest pole v\u00f5ru keele jaoks arvestatavat kohta. Kirjeldatud p\u00f5lvkonna loodud peredes saab ka vanemate omavahelise suhtluse keeleks eesti keel ja laste v\u00f5imalused v\u00f5ru keelt kuulda muutuvad veelgi juhuslikumaks.<\/p>\n

Saabunud info\u00fchiskond \u00fchelt poolt kiirendab v\u00f5rukeste keelevahetust, sest massimeedia t\u00e4idab eesti ja inglise keelega ka selle osa p\u00e4evast, mis varem j\u00e4i \u00fchiskondlikust survest puutumata. Teisalt on t\u00e4nu info\u00fchiskonnale kasvanud v\u00f5rukeste v\u00f5ime oma keelt t\u00e4hele panna ja v\u00e4\u00e4rtustada. T\u00e4na on juba peresid, kus v\u00f5ru keel on valitud koduseks keeleks teadlikult, mugavamat \u201ckirjakeelestumise\u201d teed v\u00e4ltides. T\u00e4nu sellele, et n\u00fc\u00fcdisv\u00f5ru keele kasutamine ei tekita eesti \u00fchiskonnas erilist arusaadavusbarj\u00e4\u00e4ri, saab seda kasutada kohaliku erip\u00e4ra v\u00e4ljendamisel ja esilet\u00f5stmisel. T\u00e4naste arengute j\u00e4tkumisel saab v\u00f5ru keelest tulevikus nn kultuurdialekt, mida kasutatakse teatrilaval ja kirjanduses, pidup\u00e4evak\u00f5nedes ja reklaamides, keel, mille tarbijate p\u00f5hiosa moodustavad eesti \u00fchiskeelt emakeeleks pidavad inimesed. Oluliseks v\u00f5ru keele omandamise v\u00f5imaluseks muutub selle teadlik \u00e4ra\u00f5ppimine t\u00e4iskasvanueas ja oluliseks v\u00f5ru keeles suhtlemise vahendiks saab interaktiivne meedia. V\u00f5ru keele loomulikul teel edasiandmine vanematelt lastele toimub n\u00fc\u00fcd ja l\u00e4hemas tulevikus vaid neis peredes, kes on sellise valiku teadlikult teinud. Avaliku keelekasutuse prestii\u017ei t\u00f5us peaks sellist valikut igal juhul soodustama.<\/p>\n

V\u00f5ru keele staatus ja kasutusalad<\/strong><\/h5>\n

\u00d5iguslik staatus v\u00f5ru keelel praegu puudub. V\u00f5rukesed, kes reeglina on v\u00f5ru-eesti kakskeelsed, ei pea ennast v\u00e4hemuseks vaid eelk\u00f5ige eestlasteks, Eesti enamusrahvuse hulka kuulujateks. Kohaliku identiteedi tasandil peetakse ennast v\u00f5rukesteks ja peamise v\u00f5ru identiteedi kandjana tunnustatakse v\u00f5ru keelt, kuid ka sellel tasandil ei teki v\u00f5rukesel t\u00e4nap\u00e4eval keelelise v\u00e4hemuse tunnet \u2013 v\u00f5ru keelt kasutatakse tema elukeskkonnas palju ja l\u00e4heduse t\u00f5ttu eesti keelega ei tekita selle j\u00e4rjekindel kasutamine v\u00f5i \u2013 vastupidi \u2013 mitteoskamine erilisi suhtlusprobleeme.<\/p>\n

Seega pole v\u00f5ru keelele v\u00e4hemuskeele staatuse taotlemine koosk\u00f5las selle keelevormi kandjate enesetunnetusega. V\u00f5ru keel on Eesti \u00fchiskonnas olnud pikka aega murde staatuses ja v\u00f5rukesed koos teiste l\u00f5unaeestlastega on t\u00e4itnud olulist rolli Eesti riigi \u00fclesehitamises, kultuurilises, majanduslikus ning sotsiaalses arendamises. T\u00e4nase areneva ja kogu Eesti kultuuripildis poolehoidjaid v\u00f5itva v\u00f5ru keele olemuse parema teadvustamise nimel oleks siiski tark loobuda vanast ja vastuoludest k\u00fcllastunud murdem\u00fc\u00fcdist ning v\u00f5tta kasutusele regionaalkeele m\u00f5iste. Paikkondlike ehk regionaalkeelte hulka loetakse Euroopas mitmeid riigikeelele l\u00e4hedasi keeli, millel om oma ajalugu kirjakeelena ning mille k\u00f5nelejatele on iseloomulik kakskeelsus ja mitmikidentiteet (nt ka\u0161uubi keel Poolas ja alamsaksa keel Saksamaal). Eesti \u00fchiskonnas pole selleteemaline diskussioon veel piisavalt elavaks muutunud ning see on v\u00f5imaldanud ka poliitikutel k\u00fcsimusest m\u00f6\u00f6da vaadata.<\/p>\n

Seaduslike deklaratsioonide puudumine ei ole saanud takistuseks keele arendustegevuse k\u00e4ivitamisele riiklikul tasandil. 1890. aastatel l\u00f5ppenud l\u00f5unaeestikeelse (tartukeelse) algkoolihariduse asemel on k\u00fcll kinnistunud eestikeelne kooliharidus, ent kool ei ole enam v\u00f5rukeste j\u00e4ika p\u00f5hjaeestistamist kultiveeriv asutus, vaid murde staatuses v\u00f5ru keelel on siin oma koht olemas. Entusiastidest \u00f5petajate eestvedamisel toimuvad 26 vana V\u00f5rumaa koolis v\u00f5ru keele valikaine- ja ringitunnid, v\u00f5ru keelt kasutatakse ka koduloo \u00f5petamisel.<\/p>\n

V\u00f5ru keelt on v\u00f5imalik \u00f5ppida Tartu \u00dclikoolis kahe semestri jooksul, ka V\u00f5ru instituudis on korraldatud v\u00f5ru keele kursusi t\u00e4iskasvanutele.<\/p>\n

Riigi toel ilmub v\u00f5rukeelne ajaleht \u201cUma Leht\u201d, mida Saar Polli meediauuringu kohaselt loeb \u00fcle 30 000 inimese. Projektip\u00f5hiselt tehakse raadiosaateid ja v\u00f5rukeelsete telesaadete sarju, mille sihtgrupiks on ka eestlased v\u00e4ljaspool V\u00f5rumaad. Internetikeskkonnas levitatakse v\u00f5rukeelseid programme ja arvutim\u00e4nge, on levinud v\u00f5ru keeles kommenteerimine internetifoorumites.<\/p>\n

Aastas ilmub keskeltl\u00e4bi viis v\u00f5rukeelset ilukirjandusteost. Silmapaistev on noorte autorite osa v\u00f5ru kirjanduse uuemas produktsioonis ja asjaolu, et v\u00f5rukesed on eesti kirjanduselu suunajatena alati olulist rolli m\u00e4nginud, kirjutades k\u00fcll 20. saj algupoolel p\u00f5hiliselt eesti kirjakeeles, kuid viimasel ajal \u00fcha rohkem omas v\u00f5ru keeles.<\/p>\n

V\u00f5ru keele korpuse planeerimise osas oli oluline t\u00e4hts\u00fcndmus V\u00f5ru-eesti s\u00f5naraamatu ilmumine 2002. aastal (15 000 m\u00e4rks\u00f5na). K\u00e4ib t\u00f6\u00f6 Eesti-v\u00f5ru s\u00f5naraamatu koostamisel, mille roll keele kirjaliku kasutuse hoogustajana v\u00f5iks olla tunduvalt suurem. Veel pole ilmunud p\u00f5hjalikku deskriptiivset grammatikat.<\/p>\n

T\u00e4ielikult on taastamata l\u00f5unaeesti keele oluline roll luterlikus kirikus, mis saja aasta eest oli \u00fcks viimaseid tartu keele kaitsjaid ja kasutajaid. Teadvustatud ei ole veel v\u00f5ru keele potentsiaali geriaatrias \u2013 emakeelne suhtlemine vanade inimestega haiglates ja hooldekodudes, mis kindlasti aitaks nende elukvaliteeti parandada. See-eest v\u00f5rukeelne popkultuur muusika ja luule n\u00e4ol on \u00fcle-eestilistelt tuntud ja edukas. Omap\u00e4ra ja \u00fcrgsusega m\u00e4ngivates stereot\u00fc\u00fcpides on v\u00f5rukestel ja setodel v\u00f5rdselt oluline roll ning omam\u00fc\u00fctide valdkonnas saab v\u00f5ru keelelt tuge kogu eesti \u00fchiskonna globaliseerumisvastane tiib.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teksti autor on Evar Saar Keeleteaduslikus m\u00f5ttes on v\u00f5ru keel keskne osa l\u00f5unaeesti keelest. L\u00f5unaeesti keelt on vahel nimetatud ka ugandi keeleks, kuna keel on levinud kogu Ugandi muinasmaakonna territooriumil (ja ka kaugemal). L\u00f5unaeesti oli \u00fcks seitsmest l\u00e4\u00e4nemeresoome muinasmurdest (l\u00e4\u00e4nesoome, p\u00f5hjaeesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja, muinaskarjala, muinasvepsa) ja on v\u00f5rdleva keeleteaduse jaoks \u00fcks k\u00fcmnest l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00e4nap\u00e4evakeelest. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":74,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-283","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nKeele ajalugu - V\u00f5ru Instituut<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Keele ajalugu - V\u00f5ru Instituut\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Teksti autor on Evar Saar Keeleteaduslikus m\u00f5ttes on v\u00f5ru keel keskne osa l\u00f5unaeesti keelest. L\u00f5unaeesti keelt on vahel nimetatud ka ugandi keeleks, kuna keel on levinud kogu Ugandi muinasmaakonna territooriumil (ja ka kaugemal). L\u00f5unaeesti oli \u00fcks seitsmest l\u00e4\u00e4nemeresoome muinasmurdest (l\u00e4\u00e4nesoome, p\u00f5hjaeesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja, muinaskarjala, muinasvepsa) ja on v\u00f5rdleva keeleteaduse jaoks \u00fcks k\u00fcmnest l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00e4nap\u00e4evakeelest. […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"V\u00f5ru Instituut\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/VoroInstituut\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2016-03-08T13:31:59+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/logo-150507.png\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"183\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"123\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/png\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/voru-keel\\\/keele-ajalugu\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/voru-keel\\\/keele-ajalugu\\\/\",\"name\":\"Keele ajalugu - V\u00f5ru Instituut\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2015-09-04T10:20:07+00:00\",\"dateModified\":\"2016-03-08T13:31:59+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/voru-keel\\\/keele-ajalugu\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/voru-keel\\\/keele-ajalugu\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/voru-keel\\\/keele-ajalugu\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"V\u00f5ru keel\",\"item\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/voru-keel\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Keele ajalugu\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/\",\"name\":\"V\u00f5ru Instituut\",\"description\":\"\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#organization\",\"name\":\"V\u00f5ru Instituut\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/05\\\/logo-150507.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/05\\\/logo-150507.png\",\"width\":183,\"height\":123,\"caption\":\"V\u00f5ru Instituut\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"},\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/www.facebook.com\\\/VoroInstituut\"]}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Keele ajalugu - V\u00f5ru Instituut","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Keele ajalugu - V\u00f5ru Instituut","og_description":"Teksti autor on Evar Saar Keeleteaduslikus m\u00f5ttes on v\u00f5ru keel keskne osa l\u00f5unaeesti keelest. L\u00f5unaeesti keelt on vahel nimetatud ka ugandi keeleks, kuna keel on levinud kogu Ugandi muinasmaakonna territooriumil (ja ka kaugemal). L\u00f5unaeesti oli \u00fcks seitsmest l\u00e4\u00e4nemeresoome muinasmurdest (l\u00e4\u00e4nesoome, p\u00f5hjaeesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja, muinaskarjala, muinasvepsa) ja on v\u00f5rdleva keeleteaduse jaoks \u00fcks k\u00fcmnest l\u00e4\u00e4nemeresoome t\u00e4nap\u00e4evakeelest. […]","og_url":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/","og_site_name":"V\u00f5ru Instituut","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/VoroInstituut","article_modified_time":"2016-03-08T13:31:59+00:00","og_image":[{"width":183,"height":123,"url":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/logo-150507.png","type":"image\/png"}],"twitter_misc":{"Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/","url":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/","name":"Keele ajalugu - V\u00f5ru Instituut","isPartOf":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#website"},"datePublished":"2015-09-04T10:20:07+00:00","dateModified":"2016-03-08T13:31:59+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/keele-ajalugu\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/wi.ee\/et\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"V\u00f5ru keel","item":"https:\/\/wi.ee\/et\/voru-keel\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Keele ajalugu"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#website","url":"https:\/\/wi.ee\/et\/","name":"V\u00f5ru Instituut","description":"","publisher":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/wi.ee\/et\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#organization","name":"V\u00f5ru Instituut","url":"https:\/\/wi.ee\/et\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/logo-150507.png","contentUrl":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/logo-150507.png","width":183,"height":123,"caption":"V\u00f5ru Instituut"},"image":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.facebook.com\/VoroInstituut"]}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/283","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=283"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/283\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":323,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/283\/revisions\/323"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=283"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}