Muntis Auns<\/p>\n
In Search of Metsepole\u2019s Villages and Farmsteads <\/strong><\/p>\n <\/p>\n Metsepole is one of the Livonian regions mentioned in the 13th century. It is believed to have had a low population density and to have been fully settled only during the era of Livonia. It is traditionally held that acquisition of the land during the Middle Ages occurred largely through the arrival of Balts (Latvians), a process that also drove the assimilation of Livonians. However, the majority of place names (villages, manors) mentioned in documents from the era of Livonia are of Finnic origin (e.g., Ymmeren, Kayktver, Koddiak, Leppe, Puyckeln, Sontacken, toponyms featuring the suffixes –kull<\/em> and –sell<\/em>); thus, the expansion of settlement is primarily attributable to demographic processes within Livonian society itself. It is also possible that Metsepole was not as sparcely populated in the past as it seems. Only a few names of villages, vakas (corvee and taxation districts), or manors (e.g., Crewyn 1412, Salcze Letten 1455, Kalnen 1456, Essren 1468, Lettsche pagest 1508, Schwart Letten 1542) indicate a Latvian presence, though this does not rule out Latvian settlement in ancient Livonian villages as well. A compilation of the names of farmsteads (dating from the mid-16th century onwards) and villages in Metsepole, their mapping and linguistic analysis could provide some deeper insight into the historical development of the region.<\/p>\n <\/p>\n Sissi Conway<\/p>\n Towards a Systematic Critical Analysis of (Proto-)Finnic Etymologies for (Proto-)Germanic Words <\/strong><\/p>\n <\/p>\n In the history of Finnic-Germanic language contact, Germanic varieties have been an important source of loanwords in Finnic, a situation that was most likely mirrored in prehistoric contact scenarios (Kallio et al. 2025). (Proto)-Finnic origins for prehistoric Germanic words have been proposed (Hyllested 2014, Saarikivi 2023), but these remain controversial and have rarely been examined systematically. Many of these etymologies have also not been evaluated in light of historical phonological advances, meaning a critical second look is warranted. Here, I will briefly present the work I have done to address: I will give an overview of my etymological data, discuss a case study involving the Finnish word repo (Estonian rebane, V\u00f5ro rep\u00e4n) ‘fox’ and consider the impact and issues with this project.<\/p>\n <\/p>\n Enn Ernits<\/p>\n Liivlaste asualapiiridest August Bielensteini ja August Westr\u00e9n-Dolli uurimuste valguses <\/strong><\/p>\n <\/p>\n Baltisaksa p\u00e4ritolu vaimuliku ja humanitaarteadlase Johannes Gottfried August Bielensteini (1826\u20131907) peamisse huvisf\u00e4\u00e4ri kuulusid L\u00e4ti ala ja l\u00e4tlased. Tema peateos on \u201eDie Grenzen des lettischen Volksstammes und der lettischen Sprache in der Gegenwart und im 13. Jahrhundert\u201c (\u201eL\u00e4ti rahvah\u00f5imu ja l\u00e4ti keele piirid t\u00e4nap\u00e4eval ja 13. sajandil\u201c; Sankt-Peterburg, 1892) koos atlasega. L\u00e4tlaste piiride kindlakstegemiseks tuli uurijal paratamatult k\u00e4sitleda ka Liivi- ja Kuramaa liivlaste asuala nii 13.\u201315. sajandil kui ka 19.sajandi teisel poolel. Selleks uuris Bielenstein Henriku Liivimaa kroonikast, Liivimaa vanemast riimkroonikast ja vanadest \u00fcrikutest p\u00e4rinevaid kohanimesid, et nende hulgast eristada k\u00f5ik v\u00f5imalikud liivi topon\u00fc\u00fcmid. L\u00e4ti ja liivi kohanimede suhtarvu j\u00e4rgi p\u00fc\u00fcdis Bielenstein teha kindlaks liivlaste osakaal Kuramaa \u00fches v\u00f5i teises kihelkonnas ja selle p\u00f5hjal piiritleda kaht rahvast. Baltisaksa vaimulik ja pedagoog August Oswald Westr\u00e9n-Doll (1882\u20131961) sai innustust Bielensteini uurimusest ja \u00fcritas samuti topon\u00fc\u00fcmia baasil laiendada muistset liivlaste asuala. Kummalgi uurijal oli oma seisukoht Kuramaa esmaasukate suhtes. Ettekandes k\u00e4sitletakse l\u00e4hemalt m\u00f5lema teadlase liivlasi k\u00e4sitlevat tegevust, eriti asuala piiride uurimisel.<\/p>\n <\/p>\n Heinike Heinsoo<\/p>\n Kes ma olen, kui mu \u00f5de on isur ja ema vadjalane<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Vadja-isuri identiteeti v\u00f5ib k\u00e4sitleda diakroonilise sotsiolingvistika vaatenurgast: keeleoskus, keelekasutus ja etniline enesem\u00e4\u00e4ratlus ei ole ajas muutunud paralleelselt. Kui 20. sajandi alguses v\u00f5is vadja keelt k\u00f5nelev inimene nimetada end isuriks, siis t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib vadja keelt mitteoskav inimene m\u00e4\u00e4ratleda end vadjalasena. See osutab, et etniline identiteet ei ole keeleoskuse otsene peegeldus, vaid kujuneb ajalooliste, sotsiaalsete ja situatsiooniliste tegurite koosm\u00f5jus.<\/p>\n Etnon\u00fc\u00fcmi kasutamine on ajalooliselt olnud situatsiooniline. Vadjalased on end vene keeles sageli isuriteks ja oma keelt isuri keeleks, samal ajal kui vadja keeles s\u00e4ilis enesenimetus va\u010f\u010falaiz\u00f5d<\/em>. Viimastel aastak\u00fcmnetel on osa inimesi uurijate ja kultuurilise revitaliseerimise m\u00f5jul hakanud ka vene keeles kasutama etnon\u00fc\u00fcmi \u0432\u043e\u0434\u044c<\/em>. Sageli m\u00e4\u00e4ratlemine toimunud vanemate p\u00e4ritolu koha, mitte etnon\u00fc\u00fcmi p\u00f5hjal. Samuti on m\u00f5ju avaldanud edasised abielulised suhted. Venelastega abiellunud vadjalased pole ennast venelasteks pidanud, aga isuritega abiellunud \u00a0on sageli omaks v\u00f5tnud isuri identiteedi.<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eva vadjalaste hulgas v\u00f5ib tinglikult eristada ajaloolise vadja kogukonna liikmeid ja nende j\u00e4reltulijaid, vadja p\u00e4ritolu inimesi, kes keelt enam ei k\u00f5nele, ning neid, kelle vadja identiteet on perekonnaloo, sugupuu v\u00f5i revitaliseerimise kaudu uuesti esile t\u00f5usnud. Seega ei t\u00e4henda rahvaarvu suurenemine demograafilist kasvu, vaid kajastab muutust enesem\u00e4\u00e4ratluses.<\/p>\n Ettekandes vaatlen, kuidas on seotud kasutatav etnon\u00fc\u00fcm ja rahvaloendusel deklareeritud rahvus ning kuidas revitaliseerimine on m\u00f5jutanud perede identiteedi kujunemist.<\/p>\n <\/p>\n Kirjandus<\/p>\n Auer, Anita; Peersman, Catharina; Pickl, Simon; Rutten, Gijsbert & Vosters, Rik. 2015. Historical sociolinguistics: the field and its future. Journal of Historical Sociolinguistics 1(1).<\/p>\n Wallis, Christine. 2026. Historical Sociolinguistics. International Encyclopedia of Language and Linguistics, 3rd<\/p>\n <\/p>\n Santeri Junttila<\/p>\n Uued arusaamad aaria laenudest eesti keeltes <\/strong><\/p>\n <\/p>\n Olen hiljuti toimetanud uude Eesti et\u00fcmoloogias\u00f5naraamatusse aaria ehk indoiraani laenuet\u00fcmoloogiad. Toimetuse arusaama j\u00e4rgi on eesti keeltes 34 kindlat ja 25 ebakindlat aaria laenu. Eelmine Et\u00fcmoloogias\u00f5naraamat 2012. aastast nimetas 22 kindlat ja 17 ebakindlat aaria laenu. \u00dcldarv on niisiis t\u00f5usnud 14 aasta tagustest 39 s\u00f5nast 59 s\u00f5nani, aga arusaamade muutus on veelgi suurem kui need arvud reedavad. K\u00f5igist 59st praegu kas kindlasti v\u00f5i v\u00f5imalikult aaria laenuks peetavast s\u00f5nast pidas nimelt 2012. aasta EES sellisteks ainut 28t s\u00f5na ehk alla poolt. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 11 tollal kehtinud aaria laenuet\u00fcmoloogiat ei pea praegune toimetus usutavaks. Ma toon oma ettekandes v\u00e4lja p\u00f5hjuseid, miks meil praegu on aaria laenudest nii erinev pilt kui 2012. aasta EESi toimetusel oli. Esitlen ka oma toimetust\u00f6\u00f6l ette tulnud uusi, seni veel avaldamata t\u00e4helepanekuid aaria et\u00fcmoloogiate kohta.<\/p>\n <\/p>\n Indrek J\u00e4\u00e4ts<\/p>\n Eestlased vanadel etnograafilistel kaartidel<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Eesti territooriumi kontuur on tuttav pea igale eestlasele. Sellest on saanud rahvuslik s\u00fcmbol, seda kujutatakse isegi meie eurom\u00fcntide tagak\u00fcljel, see tundub meile enesestm\u00f5istetavana. Aga millal ja millistel asjaoludel Eesti sellisel kujul esmakordselt ilmus ja n\u00e4htavaks sai? T\u00e4nase Eesti territooriumi on kaartidel kujutatud juba antiikajast peale, kuid mitte praeguses mahus. Kuni 1917. aastani ei moodustanud Eesti ju \u00fchelgi hetkel poliitilist ega isegi mitte administratiivset tervikut. Ikka oli ta erinevate riikide vahel jagatud v\u00f5i kui kuuluski \u00fchte riiki, siis ei langenud selle administratiivpiirid \u00fchte t\u00e4nase Eesti alaga. Eesti vabariik on oma definitsiooni kohaselt rahvusriik ja m\u00fcntide tagak\u00fclge ehtiv Eesti kontuur j\u00e4rgib \u00f5igupoolest lihtsalt eestlaste asuala piire, v\u00e4hemasti \u00fcldjoontes. Siin tuleb m\u00e4ngu etnograafia, sest eestlased kui etniline kooslus kuulub etnograafia (etnoloogia) uurimisvaldkonda. Esimest korda ilmus Eesti kontuur etnograafilistel (etnilistel) kaartidel. Etnograafia esmaseks uurimisvaldkonnaks olid rahvad (mitmuses). Etnograafia oli 18. sajandi l\u00f5pul ja 19. sajandi algul tasapisi kuju v\u00f5tva rahvuste ajastu oluline komponent ja kujundaja. Esimese asjana tuli v\u00e4lja selgitada, millised rahvad \u00fcldse olemas on. Kas m\u00f5ni varasemast tuntud etniline kooslus kvalifitseerub omaette rahvaks v\u00f5i on pigem m\u00f5ne teise rahva piirkondlik alajaotus? Kas r\u00e4\u00e4gitakse eraldi keelt v\u00f5i m\u00f5ne keele dialekti? Rahvaste eristamine ja r\u00fchmitamine toimus, v\u00e4hemasti Euroopas, eesk\u00e4tt keele alusel, kuid eestlaste puhul l\u00e4htusid varased etnograafid baltisakslaste seas juurdunud arusaamast \u00fchest eesti rahvast, kes r\u00e4\u00e4gib kaht peamurret. L\u00f5una-eestlasi varases etnograafilises kirjanduses ei esine, polnud vastavat etnon\u00fc\u00fcmigi. Paralleelselt rahvaste identifitseerimisega koguti andmeid nende arvukuse, asuala suuruse ja piiride kohta. 19. sajandi teisel veerandil j\u00f5uti rahvaste asualade kujutamiseni etnograafilistel kaartidel. Rahvad said n\u00fc\u00fcd igale kaardivaatajale h\u00f5lpsasti n\u00e4htavaks ja multietnilised impeeriumid muutusid etnograafilistel (etnilistel) kaartidel rahvaste v\u00e4rvik\u00fcllaseks lapitekiks. See seadis pikemas perspektiivis k\u00fcsim\u00e4rgi alla impeeriumide legitiimsuse, sest rahvuste ajastu p\u00f5hiprintsiibiks oli poliitiliste ja etniliste piiride kattuvus. Seega v\u00f5ib v\u00e4ita, et esimesed etnograafilised kaardid olid \u00fchtlasi esimeseks sammuks Eesti vabariigi poole.<\/p>\n <\/p>\n Arvis Kiristaja<\/p>\n Kas ajaloolisel Petserimaal leidub -ga<\/em>-j\u00e4relliitega h\u00fcdron\u00fc\u00fcme?<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Ettekanne keskendub h\u00fcdron\u00fc\u00fcmidele, milles leidub sufiks -ga. K\u00e4sitletakse nii ajaloolise Petserimaa kui ka Pihkvamaa territooriumi. Antud j\u00e4relliidet on peetud l\u00e4\u00e4nemeresoome kui ka v\u00e4ljasurnud merja (ja muroma ning me\u0161t\u0161era) veekogunimede substraadiks. Sufiks ulatub kaugemale itta, kuid see v\u00f5ib iseloomustada ka balti ning (ida)slaavi nimesid. Konkreetselt toon v\u00e4lja Pihkvamaal leiduvate h\u00fcdron\u00fc\u00fcmide v\u00f5imalikud seletused ning nende leviku. P\u00fc\u00fcan anda seletuse Petserimaal esinevate vastavate kohanimede p\u00e4ritolule. L\u00f5puks t\u00f5statub k\u00fcsimus, kellele kuuluvad meie l\u00e4hi\u00fcmbruses leiduvad -ga<\/em>-liitega h\u00fcdron\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n <\/p>\n Nikolai Kirsanov<\/p>\n Where Does the Finnic Toponymic Space End? Twelve Dimensions from Emaj\u00f5gi to the Karelian Isthmus<\/strong><\/p>\n <\/p>\n The boundaries of the Finnic linguistic area are usually represented as lines on a map. Toponymic evidence, however, is more naturally approached as a set of overlapping and transitional distributions. This paper proposes a quantitative method for comparing such distributions without making the etymology of individual place names the primary unit of analysis.<\/p>\n Each source- and period-bounded toponymic corpus is represented as a point in a twelve-dimensional space defined by the normalized distribution of word-initial articulatory classes. The resulting \u201cinitial spectrum\u201d characterises a whole ensemble of place names. Distances between ensembles can then be compared with Finnish, Estonian, South Estonian, S\u00e1mi and Russian reference corpora, making it possible to ask where one onomastic area gradually gives way to another and where apparently intermediate profiles occur.<\/p>\n South Estonia provides an especially useful testing ground. The Emaj\u00f5gi area lies within a long-standing contact zone and allows the relationship between local, Finnic and externally transmitted naming traditions to be examined at the level of entire ensembles rather than isolated etymologies. The aim is not to derive individual forms through a particular historical-phonological reconstruction, but to ask whether the surrounding toponymic distributions display stable, transitional or mixed profiles.<\/p>\n A second calibration case is provided by the Karelian Isthmus. Here pre-war Finnic place names, post-war Soviet administrative names and surviving inherited names can be compared as separate ensembles. The surviving names suggest a \u201csieve\u201d effect: administrative renaming changes the distribution selectively rather than replacing the earlier onomastic profile uniformly.<\/p>\n The twelve-dimensional model is therefore intended as a descriptive and comparative tool for mapping Finnic toponymic space. It may help identify transition zones, contact effects and anomalous naming layers before more detailed historical and etymological interpretation begins.<\/p>\n <\/p>\n Maria Kok, Natalia Giloeva, Niko Tynnyrinen<\/p>\n Hyv\u00e4t k\u00e4yt\u00e4nteet karjalan kielen opetuksen, tutkimuksen ja elvytyksen integraatiossa <\/strong><\/p>\n <\/p>\n Karjalan kieli kuuluu Suomen ei-alueellisiin v\u00e4hemmist\u00f6kieliin. Suomen opetus- ja kulttuuriministeri\u00f6 on antanut It\u00e4-Suomen yliopiston erityisteht\u00e4v\u00e4ksi edist\u00e4\u00e4 karjalan kielt\u00e4 ja kulttuuria. Yliopistomme karjalan kielen oppiaine onkin m\u00e4\u00e4r\u00e4tietoisesti tarttunut teht\u00e4v\u00e4\u00e4n, ja vaikka haasteitakin on ollut matkassa, menestyst\u00e4 ja tuloksia on saavutettu. Esittelemme niit\u00e4 linjauksia ja ty\u00f6tapoja, joiden katsomme olevan my\u00f6nteisen kehityksen takana. Useimmat niist\u00e4 omaksuttiin k\u00e4ytt\u00f6\u00f6n jo Koneen s\u00e4\u00e4ti\u00f6n rahoittamassa Ki\u00e4nn\u00e4!-hankkeessa (2015-2019, joht. Helka Riionheimo), mutta niit\u00e4 on kehitetty edelleen. T\u00e4rkeimm\u00e4t toimintamme ovat t\u00e4ll\u00e4 hetkell\u00e4 opetus, tutkimus ja elvytys, jotka puolestaan kytkeytyv\u00e4t sanastoty\u00f6h\u00f6n, k\u00e4\u00e4nt\u00e4miseen, julkaisutoimintaan ja mediayhteisty\u00f6h\u00f6n. Avaintekij\u00e4 onnistumisessa on ollut eri toimintojen tehokas integrointi, oppiaineiden v\u00e4linen yhteisty\u00f6 sek\u00e4 verkostoituminen karjalan kielen puhujien ja aktivistien kanssa niin paikallisesti kuin sosiaalisessa mediassa. Integraatiota edist\u00e4\u00e4 inklusiivinen n\u00e4kemys karjalasta el\u00e4v\u00e4n\u00e4 kielen\u00e4, jossa esiintyy murteita ja muuta vaihtelua ja joka my\u00f6s muuttuu ajassa ja levi\u00e4\u00e4 uusille k\u00e4ytt\u00f6domeeneille. Karjalan kolme p\u00e4\u00e4varieteettia ovat vienankarjala, livvinkarjala ja etel\u00e4karjala. Kaikilla n\u00e4ill\u00e4 on omat opettajat, ja kaikista j\u00e4rjestet\u00e4\u00e4n s\u00e4\u00e4nn\u00f6llisesti peruskurssi, jatkokurssi ja keskustelukurssi. Muista murteista (esim. tverinkarjala) tai l\u00e4hisukukielist\u00e4 (esim. lyydi, veps\u00e4) on j\u00e4rjestetty opetusta esim. vierailevan opettajan toimesta. Kielihistorian, murteiden ja vastaavien aiheiden kurssit ovat koko oppiaineen yhteisi\u00e4. Kaikille yhteisi\u00e4 ovat my\u00f6s k\u00e4\u00e4nn\u00f6sseminaarit, joissa osallistujat k\u00e4\u00e4nt\u00e4v\u00e4t asia- tai kaunokirjallisia tekstej\u00e4 sille karjalan kielimuodolle, jonka kokevat omakseen, hallitsevat parhaiten tai josta ovat kiinnostuneet. K\u00e4\u00e4nn\u00f6sty\u00f6n tuloksia pyrit\u00e4\u00e4n julkaisemaan, ja seminaarien siivitt\u00e4m\u00e4n\u00e4 onkin ilmestynyt karjalaksi mm. lastenkirjallisuuden klassikoita. Uutena tekstilajina kiinnostaa dekkarien k\u00e4\u00e4nt\u00e4minen, ja ylip\u00e4\u00e4t\u00e4\u00e4n k\u00e4\u00e4nn\u00f6sty\u00f6n merkitys kielen elvytyksess\u00e4 ymm\u00e4rret\u00e4\u00e4n. K\u00e4\u00e4nn\u00f6sseminaareissa syntyy haluttuja ja arvostettuja kielituotteita, jotka palvelevat aikanaan kurssien oppimateriaaleina, paitsi yliopistossa my\u00f6s vapaassa sivistysty\u00f6ss\u00e4. K\u00e4\u00e4nn\u00f6sseminaareissa ja muilla opintojaksoilla kehitet\u00e4\u00e4n jatkuvasti my\u00f6s uutta sanastoa, mik\u00e4 puolestaan hy\u00f6dytt\u00e4\u00e4 oppiaineen sanakirjaprojektia ja muuta sanastoty\u00f6t\u00e4. Hy\u00f6ty palautuu takaisin opetuksen k\u00e4ytt\u00f6\u00f6n uuden sanaston ja tehokkaampien k\u00e4\u00e4nn\u00f6sty\u00f6kalujen muodossa. Muitakin kurssit\u00f6it\u00e4 pyrit\u00e4\u00e4n julkaisemaan ja hy\u00f6dynt\u00e4m\u00e4\u00e4n opetuksessa. N\u00e4in opiskelijat osallistuvat oppimateriaalien tuottamiseen sek\u00e4 karjalan kielen kehitt\u00e4miseen ja elvytt\u00e4miseen.<\/p>\n <\/p>\n Mirja Ots<\/p>\n Kirikum\u00e4e j\u00e4rvest leitud Eesti vanim \u00fchepuupaat <\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n 2025. aasta juunis j\u00f5udis arheoloogideni m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne avastuse Kirikum\u00e4e j\u00e4rvest. J\u00e4rve kaldalt leiti senini vanim teadaolev vees\u00f5iduk Eesti aladelt \u2013 m\u00e4nnipuidust valmistatud \u00fchepuupaat, mis p\u00e4rineb Rooma rauaajast (1 eKr \u2013 124 pKr). Avastatud paat heidab uut valgust varajasele paadiehitusele ja veeliiklusele L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n Paadi s\u00e4ilinud osa on ligikaudu kaks meetrit pikk ja alla poole meetri lai. Tegemist on fragmendiga, mis moodustas kunagi suurema vees\u00f5iduki. Varase dateeringu kinnitas puidu radios\u00fcsinikuanal\u00fc\u00fcs. \u00dchepuupaadid olid tuhandete aastate v\u00e4ltel oluline transpordi- ja t\u00f6\u00f6vahend, kuid seni pole Eestist nii vana paati veel leitud ja see on haruldane.<\/p>\n Paat avastati Kirikum\u00e4e j\u00e4rve pervelt, kuhu see oli v\u00e4lja t\u00f5mmatud. Leiust andsid arheoloogidele teada kohalikud elanikud Ingmar Muusikus, Ago ja Uuno Ruus. Hetkel toimub leiu konserveerimine V\u00f5rumaa Muuseumis. Avastuse teaduslik anal\u00fc\u00fcs j\u00e4tkub, ettekanne keskendub seni teada saadud infole ja tulevikuplaanidele.<\/p>\n <\/p>\n Miikul Pahomov<\/p>\n Ensimm\u00e4inen evankeliumin k\u00e4\u00e4nn\u00f6s lyydin kielelle <\/strong><\/p>\n <\/p>\n 1800-luvun alussa k\u00e4\u00e4nnettiin aktiivisesti uskonnollisia tekstej\u00e4 Ven\u00e4j\u00e4n keisarikunnan erilaisille kielimuodoille. T\u00e4llaiset lyydin kielelle tehdyt k\u00e4\u00e4nn\u00f6kset olivat kuitenkin t\u00e4h\u00e4n saakka olleet suurelle yleis\u00f6lle tuntemattomia. My\u00f6skin varsinaista lyydinkielist\u00e4 kirjallisuustraditiota on ajoitettu paljon my\u00f6hemm\u00e4lle ajalle. Karjalan kansallisarkistosta l\u00f6ytyi 1800-luvun alulle ajoitettu Matteuksen evankeliumin k\u00e4sikirjoitus, jonka kielimuotoa petroskoilaiset tutkijat ovat pit\u00e4neet eri karjalan murteiden sekoituksena. T\u00e4m\u00e4n k\u00e4\u00e4nn\u00f6ksen kielimuodon identifiointi, sen tekij\u00f6iden selvitt\u00e4minen ja muut seikat her\u00e4tt\u00e4v\u00e4t edelleen kysymyksi\u00e4. Tarkoituksemme on l\u00e4hesty\u00e4 n\u00e4it\u00e4 kysymyksi\u00e4 lyydil\u00e4isest\u00e4 n\u00e4k\u00f6kulmasta.<\/p>\n <\/p>\n Karl Pajusalu, Uldis Balodis<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemeresoome arhipelaag Ida-L\u00e4tis <\/strong><\/p>\n <\/p>\n L\u00e4\u00e4nemeresoome arhipelaag Ida-L\u00e4tis (teesid esitas Uldis Balodis, kellega koos esinen) Uldis Balodis & Karl Pajusalu (Tartu \u00dclikool) | T\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4ti alal on kunagi elanud l\u00e4\u00e4nemeresoome kogukondi, kes on r\u00e4\u00e4kinud erinevaid keeli ja murdeid. Neist m\u00f5ne kohta on ajalooteateid ja ka otseseid keeletalletusi, mitmetest on aga ainult kaudseid andmeid. L\u00e4ti ajalooline keeleline mitmekesisus on olnud traditsiooniliselt arvatust ulatuslikum ja keerukam. Muistsetest aegadest kuni L\u00e4ti ja Eesti iseseisvate riikide rajamiseni 1918. aastal esines mitut laadi segaasustust, kus k\u00f5rvuti elasid balti ja l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli k\u00f5nelevad kogukonnad. Kontaktide j\u00e4ljed ja m\u00f5jud on n\u00e4htavad n\u00e4iteks arheoloogilises aineses (vt Breidaks 1989 Latgale kohta, Valk 2021 Atzele kohta Kirde-L\u00e4tis), L\u00e4ti ajaloolistel etnilistel kaartidel, mis kajastavad segaasustuse alasid (Gibson 2022), t\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4ti ja latgali murretes esinevates l\u00e4\u00e4nemeresoomep\u00e4rastes joontes (Stafecka 2021), kohanimedes (nt Vaba 2021, Balodis 2023) jm. Oma uuringus p\u00fc\u00fcame interdistsiplinaarselt vastata k\u00fcsimusele, kuidas on L\u00e4ti kesk- ja idaosa l\u00e4\u00e4nemeresoome asustus arenenud ning milline on olnud selle ajalooline iseloom ja ulatus. Seejuures keskendume l\u00f5unaeesti kogukondadele Ida-L\u00e4tis, vaadeldes lisaks Leivu ja Lutsi keelesaarele teisi piirkondi, kus on j\u00e4lgi l\u00e4\u00e4nemeresoome elanikkonnast. Seda tehes tugineme keelelistele, arheoloogilistele ja topon\u00fc\u00fcmia andmetele ning rahvastikuregistritest leitud teabele. Ettekandes arutleme L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nemeresoome kogukondade ajaloolise olemuse \u00fcle, vaeme t\u00f5endeid varem tundmatute l\u00e4\u00e4nemeresoome j\u00e4lgede kohta Ida-L\u00e4tis, toome esile sealsete balti ja l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte k\u00f5nelejate kontaktide eri tahke ning nende m\u00f5ju t\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4ti murretele ja kohanimedele. | Uuringut on toetanud Eesti Teadusagentuur (grant PRG2184).<\/p>\n <\/p>\n Helen Plado<\/p>\n Kas tugev kontakt v\u00f5ib keelt kontaktkeelest ka kaugendada? V\u00f5ru keele juhtumiuuring<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Keele grammatika muutumine kontakti m\u00f5jul erineb leksikaalsest laenamisest muu hulgas selle poolest, kui tugev peab olema keeltevaheline kontakt: grammatika muutumine eeldab keelekogukonna liikmete tugevat kakskeelsust (nt Bybee 2015). Lisaks sellele n\u00e4ib grammatika muutumine m\u00f5jutavat enamasti pigem alternatiivsete konstruktsioonide sagedust kui \u00fche keele m\u00f5ne grammatilise joone teise keelde \u00fcle v\u00f5tmist (Silva-Corval\u00e1n 2008). Oma ettekandes n\u00e4itan v\u00f5ru keele p\u00f5hjal, et v\u00e4hemalt keeltes, kus kontaktkeeleks on l\u00e4hedasest sugulaskeelest enamuskeel, v\u00f5ib keelekontakt t\u00f5sta sellise alternatiivse konstruktsiooni sagedust, mis erineb enamuskeele omast enim.<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ik v\u00f5ru keele k\u00f5nelejad tugevalt kakskeelsed, eesti keel on olnud ajaloolise V\u00f5rumaa koolide \u00f5ppekeeleks v\u00e4hemalt sajandi ja alates 1960ndatest on k\u00e4imas tugev keelevahetusprotsess (Lindstr\u00f6m jt 2024). Kuigi keele prestii\u017e on viimastel aastak\u00fcmnetel t\u00f5usnud, on v\u00f5ru keel siiski ohustatud keel, mida antakse t\u00e4nap\u00e4eval kodus lastele edasi vaid v\u00e4hestes peredes.<\/p>\n Ettekandes tuleb juttu sellest, et v\u00f5ru keeles, mis on tugevas kontaktis oma l\u00e4hedases suguluses oleva enamuskeelega, kalduvad kasutajad eelistama konstruktsioone, mis enamuskeeles (eesti keeles) puuduvad. N\u00e4itlikustan oma v\u00e4idet kolme uurimusega: 1) varieeruvus demonstratiivpronoomenite s\u00fcsteemis, 2) ees- ja tagaeituse varieerumine ning 3) tingiva k\u00f5neviisi markerite varieerumine.<\/p>\n <\/p>\n Kirjandus<\/p>\n Bybee, Joan 2015. Language Change. Cambridge: Cambridge University Press.<\/p>\n Lindstr\u00f6m, Liina, Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Triin Todesk 2024. V\u00f5ro ja seto keelevahetus XX\u2013XXI sajandil. Kas p\u00f6\u00f6rdumatu protsess? Keel ja Kirjandus 5. 449\u2212476.<\/p>\n Silva-Corval\u00e1n, Carmen 2008. The limits of convergence in contact. Journal of Language Contact THEMA 2, 213\u2013224.<\/p>\n <\/p>\n Jack Rueter<\/p>\n Finite-state guesser for V\u00f5ro Finite-state description<\/strong><\/p>\n <\/p>\n This presentation provides an outline of the finite-state description on the GiellaLT structure by Sull\u00f5v J\u00fcv\u00e4 and Jack Rueter, and the thought process behind the development of a guesser for helping determine the paradigm pattern of yet undocumented new words. The goal is to minimize the time needed for determining the inflection pattern of new words.<\/p>\n V\u00f5ro is becoming better established in the digital age, but many features of the language have yet to be described in a way that allows for robust development in one of the most menial of tasks of them all … feeding new or undocumented words into the finite-state description of the language. There are not enough professional language users to handle all of the tasks required for a growing language, and for this reason solutions must be found to minimize at least some of the very basics.<\/p>\n V\u00f5ro presents a number of challenges:<\/p>\n (1) Vowel harmony and its exceptions;<\/p>\n (2) Paradigmatic variation on the basis of part of speech, and syllable count,<\/p>\n (3) Expression of glotal stop and palatalization.<\/p>\n The work here reflects experience in the description of various Uralic languages and how this experience might be applied to a better understanding of the V\u00f5ro language. Certain portions of the development will utilize assistance from chatbots.<\/p>\n <\/p>\n Eva Saar<\/p>\n Seto ja isuri keele \u00fchisjooni eri keeletasanditel <\/strong><\/p>\n <\/p>\n L\u00f5unaeesti keele suhted \u00fclej\u00e4\u00e4nud keelkonnaga on t\u00e4naseni keeleteadlaste huviorbiidis (vt nt Kallio 2015; Pajusalu 2012; Pajusalu 2025). Ettekandes vaadeldakse l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte \u00fche vanema ja \u00fche noorema haru (vt nt Sammallahti 1977; Viitso 1978, 1985), st l\u00f5unaeesti (fookusega seto keelel) ja isuri keele (fookusega Soikkola murdel) \u00fchisjooni erinevatel keeletasanditel. Kui esmapilgul v\u00f5ib kahe kujunemisteelt \u00fcsna erineva keele k\u00f5rvutamine tunduda kummaline, siis n\u00e4iteks seto rahvalaulukeele s\u00f5navara ja poeetiliste v\u00e4ljendite sarnasusi eriti isuri keelega on r\u00f5hutanud Juhan Peegel (Peegel 2006: 205), oletades p\u00f5hjusena lauluvara otsest vahetamist. Ettekandes otsin vastust k\u00fcsimusele, kas l\u00f5unaeesti ja isuri keeleliste \u00fchisjoonte n\u00e4ol on tegemist \u00fchiste arhaismidega v\u00f5i sarnase keelelise m\u00f5tlemisega, mis kannab kahtlusi kunagisest Peipsi-tagusest keeleliidust? Seto ja isuri keele \u00fchisjoonte uurimismeetodina v\u00f5iks nimetada pikaajalist vaatlust ja t\u00e4helepanekute tegemist m\u00f5lema keelega t\u00f6\u00f6tades. L\u00f5unaeesti keel on \u00fchelt poolt \u2013 varaseima algl\u00e4\u00e4nemeresoome keelest eraldujana \u2013 s\u00e4ilitanud mitmeid vanu jooni, mis on iseloomulikud t\u00e4nastele l\u00e4\u00e4nemeresoome ida- v\u00f5i p\u00f5hjar\u00fchma keeltele, nt topelttunnusega (*-i + -tE) mitmuse genitiivi moodustamine ning tuletussufiksite puudumine nE- ja tsE-verbide konsonantt\u00fcvelistes vormides (vt ka Saar 2017). Teisalt aga jagab l\u00f5unaeesti keel just kvantiteedisuhete poolest isuri keelega k\u00f5ige rohkem \u00fchiseid huvitavaid morfofonoloogilisi uuendusi.<\/p>\n <\/p>\n Kirjandus<\/p>\n Kallio, Petri. 2015. The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe. \u2013 The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages (Copenhagen Studies in Indo-European 6). Copenhagen, 77\u2013102.<\/p>\n Pajusalu, Karl. 2012. Phonological Innovations of the Southern Finnic Languages. \u2212 A Linguistic Map of Prehistorical Northern Europe (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 266). Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 201\u2212224.<\/p>\n Pajusalu, Karl. 2025. Seto keel l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte hulgas. \u2013 Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur. V\u00e4rska: Seto Instituut, 61\u201366.<\/p>\n Peegel, Juhan. 2006. Eesti vanade rahvalualude keel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/p>\n Saar, Eva. 2017. Isuri keele Soikkola murde s\u00f5namuutmiss\u00fcsteem. (= Dissertationes philologiae uralicae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n Sammallahti, Pekka. 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksi\u00e4. \u2013 Viritt\u00e4j\u00e4 81 (2), 119\u2013136.<\/p>\n Viitso, Tiit-Rein. 1978. L\u00e4\u00e4nemeresoome esimese silbi \u00f5 ajalugu. \u2013 Keel ja Struktuur X. Tartu, 81\u2013117.<\/p>\n Viitso, Tiit-Rein. 1985. L\u00e4\u00e4nemeresoome murdeliigenduse p\u00f5hijooned. \u2212 Keel ja Kirjandus 7, 399\u2212404.<\/p>\n <\/p>\n Tanguy Solliec, Karl Pajusalu, L\u00e9o L\u00e9onard<\/p>\n Beyond Boundaries: Inner Complexity within the Southern Estonian Dialect Network \u2013 Dialectometric Insights<\/strong><\/p>\n <\/p>\n This talk will explore the internal structure of the Southern Estonian Finnic complex through the V\u00e4ike eesti murdeatlas (VMA) data compiled by Andrus Saareste (1955), made accessible for dialectometric analysis by M.-L. Pilvik from the University of Tartu\u2019s in GitHub repository as part of the project RuRaKe. While Mulgi (M) may be regarded as a singleton emerging from the Tartu (T) area, and V\u00f5ro (V) and Seto (Se) as forming a relatively autonomous complex, the southern portion of the Finnic diasystem cannot be adequately described by such generic boundaries. Each of these entities displays distinctive internal structures and organizational principles at both the geolinguistic and diasystemic levels \u2013 in other words, they exihibit a specific taxonomic granularity that may preserve clues to the historical dynamics of the linguistic area. Within M, for instance, the variety of M\u00f6ldre (in Helme) constitutes a singleton within a singleton, while exhibiting a marked attraction towards V. V\u00f5ro itself is known to encompass several subdialects, whereas the structural status of Seto remains debated: is it best understood as a subdialect of V, or as a singleton in its own right? And what of the less frequently examined internal complexity of Tartu, beyond its conventional east-west division? What forms of granularity and internal organization emerge there? Across these segments of the Southern Estonian diasystem, we ask what probabilistic margins condition such internal structures and their potential \u2013and often endemic\u2013 entanglements. We approach these questions through network analysis, representing dialectometric patterns as graphs with variable geometry. This perspective opens onto broader interdisciplinary implications: the long-term imprint of sociolinguistic networks, a graph-theoretical rethinking of dialect boundaries, and the mapping of internal as well as external connectivity through connectograms.<\/p>\n <\/p>\n Dmitrijs \u0160\u010dego\u013cevs<\/p>\n When the Language Disappears but the Boundary Remains: Krevinian Identity, Language Shift and the Finnic Cultural Frontier <\/strong><\/p>\n <\/p>\n The Krevins (krievi\u0146i) of Zemgale represent a distinctive case for reconsidering the boundaries of the Finnic linguistic and cultural area. Descended from a Votic-speaking population relocated to the Bauska region in the fifteenth century; they maintained linguistic and cultural distinctiveness for several centuries before undergoing gradual language shift and assimilation into the Latvian-speaking majority. Their case raises a fundamental question: what remains of a linguistic and cultural boundary after the language itself disappears? This paper examines the Krevinian experience through the interconnected perspectives of language shift, cultural assimilation, historical memory, and toponymy. Particular attention is given to place names and microtoponyms as potential repositories of a Finnic substratum after the disappearance of spoken Votic. Toponymic evidence is considered alongside historical and ethnographic sources to explore whether linguistic landscapes may preserve traces of cultural boundaries longer than communities preserve their ancestral languages. The paper also extends the historical case into the present. Renewed interest in Krevinian heritage in Latvia demonstrates that assimilation need not constitute the final stage of ethnic history. Contemporary identity can involve the selective recovery, reinterpretation, and performance of cultural memory even when intergenerational language transmission has ceased. The Krevinian case therefore invites a broader sociological understanding of identity not simply as an inherited combination of language, territory, and tradition, but as an ongoing negotiation between memory, historical knowledge, cultural practice, and contemporary choice. By approaching Zemgale as a former Finnic\u2013Baltic contact zone, the paper asks whether a cultural boundary can outlive its language\u2014and whether such a boundary can become socially meaningful again through the contemporary reconstruction of identity. Keywords: Krevins, Votic, Finnic languages, language shift, toponymy, assimilation, identity reconstruction, cultural boundaries.<\/p>\n <\/p>\n Triin Todesk<\/p>\n Keelevahetus ja keeleideoloogiate m\u00f5ju mulgi keelealal<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Mulgi keel on oma geograafilise asukoha ning sotsiopoliitilise ajaloo t\u00f5ttu \u00fcks suurima p\u00f5hjaeesti keele m\u00f5juga l\u00f5unaeesti keel, milles on p\u00f5hjaeesti m\u00f5ju n\u00e4htav k\u00f5igil keeletasanditel (Todesk, ilmumas). Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et v\u00f5ru ja seto keelealal algas laiaulatuslikum keelevahetus 1960ndatel aastatel (Lindstr\u00f6m jt. 2024). Keelevahetusele pani aluse juba 1920\u20131930ndatesse aastatesse ulatuv ideoloogia, mis l\u00e4htus p\u00f5him\u00f5ttest \u201c\u00fcks keel, \u00fcks rahvas\u201d (Lindstr\u00f6m, Risberg, Plado 2023, Raag 2008). N\u00f5ukogude perioodil j\u00e4tkus mittestandardsete keelekujude t\u00f5rjumine avalikust ruumist ning koolidest, mis viis eesti kirjakeelest erinevate keelekujude kasutuse laialdase v\u00e4henemiseni. Laiemalt puudutas see ka P\u00f5hja-Eestis k\u00f5neldavaid p\u00f5hjaeesti murdeid, kuid eriti teravalt just l\u00f5unaeestikeelseid alasid.<\/p>\n Siinne ettekanne kirjeldab mulgi keele t\u00e4nap\u00e4evast sotsiolingvistilist olukorda ning keskendub ennek\u00f5ike keelevahetuse toimumise periodiseerimisele ning p\u00f5hjendamisele. Ettekanne p\u00f5hineb 2026. aasta jaanuaris l\u00e4bi viidud veebik\u00fcsitlusel, millele vastas 333 mulgikeelset v\u00f5i mulgi juurtega inimest. K\u00fcsimustik k\u00e4sitles mulgi keele kasutamist kodus, v\u00e4ljaspool kodu ja koolis, ning mulgi keelt puudutavaid hoiakuid \u00fchiskonnas. K\u00fcsitluse esmased tulemused n\u00e4itavad, et keelevahetus algas mulgikeelsetel aladel juba 1940ndatel aastatel s\u00fcndinud p\u00f5lvkonna hulgas, kuid p\u00fcsis k\u00f5ige kauem kasutusel koduse sf\u00e4\u00e4ri keelena, mida kuuldi ennek\u00f5ike vanematelt sugulastele ning tuttavatelt. Olles teadlikud sellest, et t\u00e4nap\u00e4eval mulgi keelt koduse keelena enam lastele edasi ei anta, soositakse tugevalt mulgi keele kui kohaliku kultuuri edasikandja \u00f5petamist koolides. Ka on hoiakud mulgi keele suhtes \u00fcldiselt positiivsed, ehkki mulgi keele laiemat kasutamist avalikus sf\u00e4\u00e4ris p\u00e4rsib n\u00f5ukogudeaegne suhtumine, mis mittestandardseid keelekujusid h\u00e4bim\u00e4rgistas.<\/p>\n \u00dcksk\u00f5iksem v\u00f5i negatiivsem suhtumine on levinud nende mulgi juurtega inimeste hulgas, kes on Mulgimaalt lahkunud v\u00f5i kelle vanemad-vanavanemad pole mulgi keelt enam r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n <\/p>\n Kirjandus<\/p>\n Lindstr\u00f6m, Liina, Lydia Risberg, and Helen Plado. 2023. Language Ideologies and Beliefs about Language in Estonia and Estonian Language Planning. \u2013 Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri \/Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 14(1), pp. 17\u201351, doi:10.12697\/jeful.2023.14.1.01.<\/p>\n Lindstr\u00f6m, Liina, Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Triin Todesk. 2024. Vo\u0303ro ja seto keelevahetus XX\u2013XXI sajandil. Kas po\u0308o\u0308rdumatu protsess? \u2013 Keel ja Kirjandus 5, 449\u2013476.<\/p>\n Raag, Raimo. 2008. Talurahva keelest riigikeeleks, Atlex.<\/p>\n <\/p>\n Heiki Valk<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemeresoome piirid \u2013 k\u00fcsimusi arheoloogia vaatenurgast<\/strong><\/p>\n <\/p>\n L\u00e4\u00e4nemeresoome piiride k\u00fcsimus seostub l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste definitsiooni, nende saamise ja leviku looga. L\u00e4\u00e4nemeresoome keeleline ja kultuuriline \u00fchtsus hakkas hargnema p\u00e4rast rooma rauaaega, kuigi l\u00f5unaeesti oli eraldunud juba varem.<\/p>\n L\u00f5una pool Soome lahte on l\u00e4\u00e4nemeresoome identiteet ja v\u00e4lispiir v\u00e4lja kujunenud hiljemalt ajaarvamise vahetuse paiku, kuid germaani kultuuriruumis algup\u00e4ra omavaid kivikalmeid \u2013 kohalik varasem germaani rahvastik etendas l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste saamisloos olulist osa \u2013 on teada ka varasemast ajast. L\u00f5unaeestiliste rooma rauaaja tarandkalmete leviala l\u00f5peb Eesti l\u00f5unapiirist 80\u2013110 km l\u00f5una pool ning kultuuriala ulatus l\u00f5una suunas n\u00e4ib kuni rahvaster\u00e4ndamiseajani (u 450\u2013550 pKr) olevat kalmete p\u00f5hjal \u00fcsna selge.<\/p>\n P\u00e4rast rooma rauaja l\u00f5ppu on l\u00e4\u00e4nemeresoome asuala L\u00e4ti territooriumil pidevalt taandunud, kuid selgusetu on baltlastega assimileerumise aeg. Vastust vajavad k\u00fcsimused liivlaste etnogeneesi ja L\u00e4ti kirdeosas elanud \u201eOtsela t\u0161uudide\u201c ehk adsele maarahva kohta. Nii \u00fche kui teise puhul puudub selgus nii etnokultuurilise identiteedi h\u00e4\u00e4bumise aja kui ka asuala kunagise suuruse osas. T\u00f5en\u00e4oliselt on P\u00f5hja-L\u00e4tis lisaks liivlastele elanud teisigi v\u00e4iksemaid, kirjalikes allikates mitte kajastuvaid l\u00e4\u00e4nemeresoome r\u00fchmi. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib Koiva j\u00f5gi kui \u00fchendustee liivlaste ja adsele maarahva vahel. Uuemad arheoloogilised leiud lubavad oletada l\u00f5unaeestlaste ja liivlaste vahele j\u00e4\u00e4va l\u00e4\u00e4nemeresoome etnose olemasolule V\u00f5rumaa l\u00f5una- ja P\u00f5hja-L\u00e4ti p\u00f5hjaservas meie ajaarvamise I aastatuhandel.<\/p>\n Ka pole teada, millise etnosega seonduvad I aastatuhande II poole pikk- ja \u00fcmark\u00e4\u00e4pad, mille leviala l\u00e4\u00e4neserv h\u00f5lmab Ida-V\u00f5rumaa ja osalt ka P\u00f5hja-Tartumaa idaosa: kas tegemist on baltlaste, slaavlaste, l\u00e4\u00e4neuurali v\u00f5i l\u00e4\u00e4nemeresoome etnose v\u00f5i etnoste \u00fclese kultuurin\u00e4htusega? Samuti ei tea me, millist keelt k\u00f5neles Oudovamaal, Narva j\u00f5e \u00e4\u00e4res ja Alutaguse metsades elanud rahvah\u00f5im, kes on j\u00e4lgitav 11.-13.\/15. sajandi kalmete p\u00f5hjal. Vastuseta on k\u00fcsimus slaavlaste-eelse rahvastiku kultuuritaustast Novgorodimaa loodeosas Peipsi j\u00e4rvest ida pool \u2013 selle piirkonna, nagu ka Novgorodi 10.-13. sajandi leiuaineses on palju \u00fchist Ida-Eestiga. Arheoloogia annab tunnistust ka Tartu piiskopkonda 13. sajandi l\u00f5pul idast, sealjuures mitte Peipsi-tagustelt l\u00e4hialadelt vaid kusagilt kaugemalt saabunud arvukatest mitteslaavi sisser\u00e4ndajatest. Nendegi puhul v\u00f5iks tegemist olla l\u00e4\u00e4nemeresoomlastega.<\/p>\n <\/p>\n Tobias Weber<\/p>\n Suzi sits kaivu<\/em><\/strong> \u2013 reconstructing internal and external relationships of a Kraasna fable <\/strong><\/p>\n <\/p>\n The extinct Kraasna sub-dialect of South Estonian is mainly preserved in archival records dating to the period 1901-1914, collected by Oskar Kallas and Heikki Ojansuu. Consequently, any links between the documentation projects are valuable for reconstructing information about the language, its speakers, and the contexts of the fieldwork encounters. This paper examines a fable about a fox tricking a wolf (TMI K1021 \u2018The tail fisher\u2019; ATU 2) contained in three independent sources with the aim of establishing a community-internal network of versions. At the same time, it is possible to highlight sources and potential contact influences (i.e. Slavic, Germanic, Finnic) for the folkloristic heritage of a community on the border between different linguistic, cultural, and political spheres. The data for this paper stems from the field notes for Kallas\u2019s Kraasna Maarahvas (1901), Ojansuu\u2019s Estonica V (1912) and Ojansuu\u2019s 1914 phonograph recordings. These different versions can be compared with a focus on language and a focus on content. From the linguistic viewpoint, the versions contain similar or identical wording, e.g. suzi sits kaivu, allowing for phonological and lexical comparisons, as well as the reconstruction of likely pronunciation based on Ojansuu\u2019s versions. With respect to the reconstruction of research contexts, it is likely that the particular fable was recorded by subsequent researchers based on previous descriptions; the history of Kraasna research contains traces of the scholarly networks in Finnic philologies at the turn of the century. The present paper aims to emphasise the historical and contemporary links between philology and the study of minor Finnic languages, exemplified by the Kraasna fable.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Muntis Auns In Search of Metsepole\u2019s Villages and Farmsteads Metsepole is one of the Livonian regions mentioned in the 13th century. It is believed to have had a low population density and to have been fully settled only during the era of Livonia. It is traditionally held that acquisition of the land during the […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18521","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n