{"id":175,"date":"2015-06-09T13:34:47","date_gmt":"2015-06-09T11:34:47","guid":{"rendered":"https:\/\/wi.ee\/?page_id=175"},"modified":"2018-08-31T15:52:05","modified_gmt":"2018-08-31T13:52:05","slug":"vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/","title":{"rendered":"Vana-V\u00f5romaa"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Vana-V\u00f5romaa \u2013 v\u00e4eline kotus<\/em><\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/strong>Vana-V\u00f5romaa on \u00fche p\u00f5lise l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva \u2013 v\u00f5rokeste \u2013 kodukoht. See on p\u00f5line kultuuripiirkond L\u00f5una-Eestis, kus rahvas k\u00f5neleb t\u00e4nap\u00e4evasest eesti keelest hoopis teistmoodi keelt \u2013 v\u00f5ru keelt (v\u00f5ro kiilt<\/em>), mida on k\u00f5neldud siin maanurgas v\u00e4hemalt paartuhat aastat. K\u00fclastajad v\u00f5ivad seda keelt kuulda k\u00fclavahel, turul ja isegi linnapoodides. Kas saati v\u00f5ro keelest arvo?<\/em><\/p>\n

V\u00f5rokeste kogukonna suuruseks Eestis on praegu ligikaudu 75 000 inimest, nii palju on v\u00f5ro keele oskajaid viimase, 2013. aastal korraldatud rahvaloenduse j\u00e4rgi. Vana-V\u00f5romaa kaheksa kihelkonna rahvastikust on v\u00f5ro keele m\u00f5istjad \u00fcle poole. Suur osa v\u00f5rokesi elab t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ljaspool ajaloolist keeleala.<\/p>\n

V\u00f5rokesed eristuvad naabritest nii keele kui ka kommete poolest. P\u00f5line kogukond hoiab traditsioonilist maa-elulaadi ning esivanematelt p\u00e4ritud kombeid. Ja aeg kulgeb siin samuti teistmoodi \u2013 aigu om!<\/em> See v\u00f5rukeelne v\u00e4ljend on \u00fcks V\u00f5romaa s\u00fcmbolitega seotud tunnuslausetest, mille eesm\u00e4rgiks on v\u00e4ljendada piirkonnale ja v\u00f5rokestele iseloomulikku elu- ja ajatunnetust.<\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa kihlkunna<\/em><\/strong><\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa on endisaegne V\u00f5ru maakond (saksa keeles Kreis Werro<\/em>), mis moodustati kaheksast ajalooliselt v\u00f5rukeelse rahvastikuga kihelkonnast \u2013 Karula, Hargla, Urvaste, R\u00f5uge, Kanepi, P\u00f5lva, R\u00e4pina ja Vastseliina. T\u00e4nap\u00e4eval elab Vana-V\u00f5romaa kaheksas kihelkonnas 58 000 inimest, kellest enamus on kohalike juurtega.<\/p>\n

Kihelkondade keskused on t\u00e4nap\u00e4evani siinse rahva jaoks olulised paigad. K\u00fclateed viivad kihelkonna keskusse kas kooli, poodi v\u00f5i seltsimajja, kihelkonnakirikute l\u00e4hedal asuvatesse surnuaedadesse on esivanemaid maetud mitmeid sajandeid j\u00e4rjest ja see tava j\u00e4tkub.<\/p>\n

Kihelkondade kujunemise lugu ulatub tagasi enam kui pooletuhande aasta taha, aga t\u00e4naseni kestavad m\u00fc\u00fcdid ning t\u00f5silood t\u00e4htsatest tegudest ning kord elanud inimestest. Urvastes on 17. sajandil kirja pandud v\u00f5rukeelne Pikse palve, Harglat ja Karulat tuntakse rahvatohtrite Suride ning Kaika Laine j\u00e4rgi. P\u00f5lva kihelkond tunneb uhkust rahvaluulekoguja Jakob Hurda ja tema suguv\u00f5sa \u00fcle. Kanepi ja P\u00f5lva kihelkondades s\u00fcndis esimene l\u00f5unaeestikeelne maarahva ajaleht ning seda pool sajandit enne papa Jannseni “P\u00e4rnu Postimeest”. Kanepis anti k\u00f5ige varem talurahvale perekonnanimed, R\u00e4pinas on mitusada aastat tegutsenud paberivabrik. Vastseliina kihelkonnas elas teadjamees Vana-Kordo, aga suures R\u00f5uge kihelkonnas elasid osavad k\u00fcbara-, piibu- ja vokimeistrid ning \u00fcleilma kuulsad orelimeistrid vennad Kriisad. Igast kihelkonnast teatakse arvukalt lugusid ja legende, neid k\u00f5neldakse siin edasi p\u00f5lvest p\u00f5lve.<\/p>\n

Kihelkonnakeskused on pika ajaloo jooksul muutunud. Kaks vanimatest keskustest, Urvaste ja Karula (L\u00fcllem\u00e4e), on praegu k\u00fclad, aga enam kui pooletuhande aasta vanune P\u00f5lva ja ligi neljasaja aasta vanune R\u00e4pina on aja jooksul kasvanud hoopis linnadeks.<\/p>\n

P\u00f5lised v\u00f5rokesed on Vana-V\u00f5romaa k\u00fcngaste, j\u00e4rvede ja metsade vahel asuvates hajali taludes elanud palju p\u00f5lvkondi j\u00e4rjest. Eelmiste p\u00f5lvkondade maarahva elu ja olemist saab kogeda M\u00f5niste ja P\u00f5lva talurahvamuuseumites. Vana-V\u00f5romaa k\u00fclades ja taludes v\u00f5id kohata \u00fcsna isemoodi kombeid, mida on ajast aega vanematelt noorematele edasi antud.<\/p>\n

P\u00e4\u00e4liin<\/em><\/strong><\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa pealinnaks on V\u00f5ru linn, mis rajati \u00fcle kahesaja aasta tagasi Vene keisrinna Katariina II korraldusel vastloodud maakonna halduskeskuseks V\u00f5ru nimelise m\u00f5isa maadele, kus alguses oligi ainult \u00fcks maja – m\u00f5isa h\u00e4\u00e4rber. Linna esimeseks t\u00e4navaks oli keisrinna nime kandev puiestee, mis viib m\u00f5isamaja ja Katariina kiriku juurest alla Tamula j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde. Jalutades j\u00e4rve\u00e4\u00e4rset promenaadi m\u00f6\u00f6da j\u00e4rve poolsaarele Roosisaarele, oled j\u00f5udnud kiviaegsesse asulakohta, kus elati juba v\u00e4hemalt 5000 aastat tagasi. Tamula asulakohast leitud luumehikesest Tammulist<\/em>, ajaloolisest Kir\u00e4p\u00e4\u00e4 kandsist<\/em>, V\u00f5ro liina lugudest ning siinsetest kuulsustest saad t\u00e4psemalt teada, kui k\u00fclastad Vana-V\u00f5romaa kultuurikoja muuseumit. K\u00f5ige kuulsam V\u00f5ru linna kodanik on olnud Eesti rahvuseepose \u201cKalevipoeg\u201d looja ning omaaegne V\u00f5ru linnaarst Fr. R. Kreutzwald (1803\u20131882), kelle p\u00e4randit esitlev muuseum asub lauluisa koduks olnud majas.<\/p>\n

Roida aost aigu<\/em><\/strong><\/p>\n

Ajaarvamine ja ajavahed v\u00f5ivad Vana-V\u00f5romaal olla \u00fcsna ettearvamatud. S\u00fcgaval Vana-V\u00f5romaa s\u00fcdames R\u00f5uges v\u00f5id \u00fcsna l\u00fchikese ajaga astuda kaasaegse vaatetorni Pesapuu juurest muinask\u00fclla, mis m\u00f5lemad asuvad muistses asulapaigas R\u00f5uge linnam\u00e4el. Vaadates linnam\u00e4elt R\u00f5uge kuulsatele j\u00e4rvedele, vaatad \u00fchtlasi ka ajas 10 000 aastat tagasi, mil Haanjamaa maastik p\u00e4rast j\u00e4\u00e4aja l\u00f5ppemist m\u00e4gise ilme sai. K\u00f5ige v\u00f5imsamad vaated \u00fcle Vana-V\u00f5romaa ja ka naabrite juurde avanevad Haanja looduspargis asuvalt Suurelt Munam\u00e4elt.<\/p>\n

P\u00f5nevat r\u00e4nnakut ajas pakub Postitee, mida m\u00f6\u00f6da liikus post Tartu ja Vastseliina piiskopilinnuse vahel juba poola ja rootsi ajal, \u00fcle 300 aasta tagasi. Omaaegses postijaamas Varbusel asub Maanteemuuseum, kus avaneb p\u00f5nev teede ajalugu, saab tutvuda autoajastu p\u00fcsin\u00e4itusega, uudistada liikluskasvatuskeskust jpm. Postiteel liikudes v\u00f5id kohata nii praegusaegseid autosid kui ka tsaariaegset postit\u00f5lda, mis liigub hobuj\u00f5ul.<\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa maastikel on hulgaliselt m\u00e4rke kunagisest m\u00f5isa-ajast ehk s\u00e4ksu aost<\/em>. M\u00f5ned m\u00f5isad on p\u00fcsinud t\u00e4naseni, lubades pilku heita nii sakste suursugusesse ellu kui ka omaaegsesse m\u00f5isamajandusse. Kindlusm\u00f5is Rogosil, Pikaj\u00e4rve r\u00fc\u00fctlim\u00f5is ehk Cantervilla uhke loss ning Mooste m\u00f5isakompleks on paigad, kus m\u00f5isaaeg p\u00f5imub t\u00e4nap\u00e4evase maaeluga. R\u00e4pina m\u00f5isa Sillap\u00e4\u00e4 lossis on tegevust alustanud R\u00e4pina Aianduskool (alates 1924), praegu asuvad lossis muuseum ja muusikakool. Ajaloolisest m\u00f5isast v\u00f5ib saada ka loomise ja vaba aja veetmise paik, nii nagu seda on S\u00e4nna kultuurim\u00f5is v\u00f5i R\u00e4pina m\u00f5isa endises t\u00f5llakuuris tegutsev R\u00e4pina loomemaja.<\/p>\n

\n

Vunki t\u00e4\u00fcs<\/em><\/strong><\/p>\n

V\u00f5rokese hind\u00e4tiidmine<\/em> (identiteet) on \u00fcks v\u00e4gev tunne, mis on aidanud siinsel rahval iseendaks j\u00e4\u00e4da. Olla v\u00f5roke t\u00e4hendab, et sa oskad v\u00f5ru keelt, sina v\u00f5i su esivanemad on Vana-V\u00f5romaalt p\u00e4rit ja et sa tunned siinseid kombeid. Kui peetakse laata v\u00f5i pidu \u2013 v\u00f5rokeste kuraas paistab kohe silma ja krutskiline jutt kostab k\u00f5rva. V\u00f5ru keel on selle poolest huvitav, et selles keeles ei saa jutuga vassida ega keerutada – \u00f6eldakse \u00fcsna otse n\u00f5nda nagu asjad on. Kui n\u00e4iteks m\u00f5ne poliitiku jutt v\u00f5ru keelde t\u00f5lkida, on kohe aru saada, kas tema jutus ka mingi m\u00f5te sees on.<\/p>\n

Aga v\u00f5ru keeles on hea ka nalja teha, kusjuures v\u00f5rokese nalju tuleb t\u00f5siselt v\u00f5tta \u2013 hea nali on \u00fcks t\u00f5sine asi. V\u00f5rokese r\u00f5\u00f5mus meel paistab v\u00e4lja pidudel, kus pole puudust naljalugude k\u00f5nelejatest. Aga \u00f5ige hooga l\u00e4heb pidu k\u00e4ima, kui pillimees l\u00f6\u00f6b l\u00f5\u00f5tsalood lahti, rahvas v\u00f5tab \u00fcles tuntud laulud ning jalad kipuvad otsekui iseenesest tantsu l\u00f6\u00f6ma. L\u00f5\u00f5tspill on v\u00f5rokeste k\u00f5ige armastatum rahvapill, selle m\u00e4ng ning m\u00e4ngijad on V\u00f5romaa rahva- ja perepidudel v\u00e4ga oodatud. V\u00f5romaa endisaegse pillimeistri August Teppo pillide ning l\u00f5\u00f5tsatavaga saab l\u00e4hemat tutvust teha vanameistri kodutalus V\u00f5ru k\u00fclje all asuvas Teppo L\u00f5\u00f5tsamuusemis.<\/p>\n

Kodo, talo, savvusann<\/em><\/strong><\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa maastikupildis n\u00e4eb enamasti \u00fcksteisest \u00fcsna kaugel ja hajali asuvaid talusid. Hoonete poolest rikkalikud suurtalud v\u00f5i talude r\u00fchmad on aastasadu olnud koduks p\u00f5listele suguv\u00f5sadele. Aeg muudab k\u00fcll \u00fcht-teist nii hoonete v\u00e4ljan\u00e4gemises kui ka talude majandamisviisides, kuid on kombeid ja oskusi, mis kestavad, sest et nii om k\u00f5g\u00f5 olnu<\/em>…<\/p>\n

\u00dcks v\u00e4eline paik talus on v\u00f5rokese jaoks olnud ja on suitsusaun \u2013 v\u00e4ike ristpalkhoone, mis asub teisest hoonetest eemal, tihti veesilma l\u00e4hedal. Seda sauna k\u00f6etakse samamoodi nagu tehti seda sada, kakssada ja veelgi enam aastaid tagasi – ajal, mil majadel polnud korstnaid. Eluolud on maailmas aina mugavamaks muutumas, aga suitsusauna kombestik Vana-V\u00f5romaal p\u00fcsib elavas kasutuses, see on nii unikaalne, et on kantud \u00fclemaailmsesse UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi esindusnimekirja. Suitsusaun on parim paik nii hingele kui ihule. Aga selle \u00e4ratundmiseks tuleb v\u00f5tta aega ja tulla V\u00f5romaale suitsusauna. Aigu om, aigu tul\u00f5 hind\u00e4le v\u00f5tta!<\/em><\/p>\n

V\u00e4elidse paiga<\/em><\/strong><\/p>\n

V\u00f5rumaa inimesed usuvad looduse ja iseenda v\u00e4esse, hoiavad ja austavad loodust, siin elatakse koos looduse r\u00fctmidega. \u00dcheks t\u00e4htsaks paigaks siinse rahva jaoks on m\u00f5ts <\/em>ehk mets, mis oma rikkustega aitab meie inimestel aasta ringi toime tulla. Metsamarjad ja seened katavad v\u00f5rokestele toidulaua, metsast saab nii elamiseks kui tervise parandamiseks vajalikku. S\u00fcvahavva Loodustalus saab teha tutvust loodushoidliku eluviisiga, \u00f5ppida tundma taimede ning metsaandide tervendavat m\u00f5ju.<\/p>\n

Puit on metsarikkal Vana-V\u00f5romaal olnud k\u00e4ep\u00e4rane materjal, millest tehakse v\u00e4ga erinevaid esemeid alates eluhoonetest ja m\u00f6\u00f6blist kuni n\u00f5ude ning peente eheteni. Kiviaja l\u00f5ppemisel algas siin puuaeg ja selles elatakse t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n

V\u00f5romaa metsad peidavad endas hulka saladusi ning \u00fcllatusi, mille avastamist v\u00f5id alustada P\u00e4hni k\u00fclastuskeskusest. Pokumaal aga hakkab mets ja loodus k\u00fclastajaga k\u00f5nelema armastatud kunstniku Edgar Valteri loomingust inspireerituna. M\u00fcstilised on lood Ilumetsas asuvate “haudadega”, need on metsamaastikul praegugi n\u00e4htavad lohud, kuhu 6000 aasta eest taevast kivid alla kukkusid. Maa alla, koobastesse, saab Vana-V\u00f5romaal piiluda mitmeski paigas, aga k\u00f5ige v\u00f5imsamad koopad on Piusal. R\u00f5uge \u00fcrgoru veerel asub Hinni kanjon, mis on Eestis ainulaadne nii oma s\u00fcgavuse kui pikkuse poolest.<\/p>\n

Karula rahvuspark oma maastikega on justkui v\u00e4ike n\u00e4idislapike V\u00f5romaast. Hajali paiknevad talud vahelduvad p\u00f5llusiilude, heinamaade, metsatukkade ja j\u00e4rvedega. Siin m\u00f6\u00f6da t\u00e4histatud radu matkates hakkad paremini m\u00f5istma v\u00f5rokese hingelaadi. L\u00e4ti piiri l\u00e4histel Koiva p\u00e4randkultuuri radadel v\u00f5i Paganamaal oled nagu maailma veere p\u00e4\u00e4l<\/em>\u00a0 \u2013 inimasustust peaaegu ei kohtagi.<\/p>\n

Kui kohalik v\u00f5rokene soovitab minna suu<\/em> p\u00e4\u00e4le, siis t\u00e4hendab see, et k\u00e4i \u00e4ra soos, t\u00e4psemalt rabas. Suurtes rabades Meenikunnos ja Luhasool aitavad rajal p\u00fcsida laudteed ja viidad.<\/p>\n

V\u00e4ekotuss\u00f5<\/em><\/strong> on erilised paigad looduses, kus olles tuleb hinge seletamatu ja p\u00fchalik tunne. Nendes paikades k\u00f5neleb inimesega jumalikku p\u00e4ritolu aeg kas minevikust v\u00f5i tulevikust. V\u00e4epaikadeks ehk p\u00fchadeks paikadeks v\u00f5ivad olla erilised puud ning metsad, allikad, kivirahnud. V\u00f5imsad paigad on kindlasti siinsetel j\u00f5gedel olevad k\u00f5rged liivakivim\u00fc\u00fcrid – taevaskojad. Nendest tuntumad on Suur Taevaskoda ning V\u00e4ike Taevaskoda Ahja j\u00f5e \u00e4\u00e4res. P\u00fcha puu on Eesti vanim tammepuu Tamme-Lauri tamm Urvastes. Iidsest ajast on peetud p\u00fchaks l\u00e4bi kogu Vana-V\u00f5romaa voolavat V\u00f5handu j\u00f5ge, millel veel praegugi on \u00fclemjooksul nimeks P\u00fch\u00e4j\u00f5gi<\/em>.<\/p>\n

Vana-V\u00f5rumaal on \u00fche ainulaadse matusekombena p\u00fcsinud vana tava kadunukese viimsel teekonnal kodust surnuaeda l\u00f5igata tee\u00e4\u00e4rse puu sisse rist. Surnuaedade l\u00e4histel teede \u00e4\u00e4res olevad ristimetsad, n\u00e4iteks Hargla v\u00f5i Rosma ristimets, ning \u00fcksikud ristipuud on v\u00f5rokeste jaoks p\u00fchad paigad.<\/p>\n

\n

Ummamuudu<\/em> v\u00f5rok\u00f5isil omma<\/em> uma<\/em> asja<\/em><\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/strong>Uma mekk <\/em>on v\u00f5romaise s\u00f6\u00f6gi kaubam\u00e4rk. P\u00e4ris \u00f5iged ja head V\u00f5romaa toidud on ise tehtud \u2013 n\u00f5nda nagu emad v\u00f5i vanaemad on teinud. Kraam, millest s\u00fc\u00fca tehakse, p\u00e4rineb kas oma majapidamisest v\u00f5i kohalikelt inimestelt l\u00e4hi\u00fcmbruse taludest ja v\u00e4ikeettev\u00f5tetest, siis saab kindel olla, et s\u00f6\u00f6gil on eriline maitse ehk uma mekk. <\/em><\/p>\n

Maitsma peaks kindlasti suitsusaunas tehtud sinki, Vana-V\u00f5romaa s\u00f5ira ja karaskit. Neid ja veel muid h\u00e4id V\u00f5romaa toitusid saab mekkida ja osta kohalikel maa-laatadel, millest tuntuim ja pikima ajalooga on Lindora laat. Olenemata ilmast toimub laat igal aastal 28. oktoobril Vahtseliina kihelkonnas Lindora k\u00fclas teede ristil.<\/p>\n

Uma Meki m\u00e4rk tootel v\u00f5i toidukoha men\u00fc\u00fcs annab teada, et tegemist ongi uma ja h\u00e4\u00e4<\/em> s\u00f6\u00f6gi-joogiga.<\/p>\n

Uma Puut<\/em> on e-pood, kust saad osta Vana-V\u00f5romaa meistrite k\u00e4sit\u00f6\u00f6tooteid, v\u00f5rukeelseid raamatuid-plaate ning Vana-V\u00f5romaa meeneid.<\/p>\n

Uma Leht<\/em> on v\u00f5rukeelne ajaleht, mis ilmub kaks korda kuus ja kajastab v\u00f5rokeste tegemisi.<\/p>\n

Uma Pido<\/em> on Vana-V\u00f5romaal toimuv v\u00f5rokesi \u00fchendav\u00a0 suur v\u00f5rokeelne laulu-ja rahvapidu, mida peetakse paari-kolme aastase vahega.<\/p>\n

\n

Vana-V\u00f5romaa on l\u00e4bi aja olnud v\u00f5rokeelse rahva maa<\/strong><\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa on kultuuriline ja keeleline piirkond L\u00f5una-Eestis neis piires, mis oli ametlik haldus\u00fcksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Praegune Vana-V\u00f5romaa on endisaegne Werro kreis, mille kaheksa ajaloolist kihelkonda \u2013 Karula, Hargla, Urvaste, R\u00f5uge, Kanepi, P\u00f5lva, R\u00e4pina ja Vastseliina \u2013 on l\u00e4bi aja \u00fchendanud v\u00f5rokeelset rahvastikku.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval asub kaheksa kihelkonnaga piiritletud v\u00f5ru keele- ja kultuuriruum V\u00f5ru, P\u00f5lva, Valga ja Tartu maakondades. Eristamaks ajaloolist kultuuriruumi kaasaegsest V\u00f5ru maakonnast, on kasutusel m\u00f5isted ajalooline V\u00f5rumaa ja Vana-V\u00f5romaa.<\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa h\u00f5lmab ligikaudu 4200 km2. Sellel alal elas 2013. aasta alguse andmetel umbes 60 800 inimest. Vana-V\u00f5romaa elanikkonna identiteedi ja p\u00f5lisuse uurimine 1998. aastal n\u00e4itas, et kaks kolmandikku t\u00f6\u00f6ealisest elanikkonnast on p\u00f5lised (v\u00e4hemalt kolm p\u00f5lvkonda Vana-V\u00f5romaal elanud). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on v\u00f5ru keele oskajaid, seega v\u00f5ro juurtega inimesi Eesti p\u00fcsielanike hulgas kokku 74 500. K\u00f5ige suurem on v\u00f5ru keele oskajate osakaal Vana V\u00f5rumaa elanikkonna hulgas.<\/p>\n

Kuigi Vana-V\u00f5romaa on viimase ligi 100 aasta v\u00e4ltel olnud administratiivselt killustatud, selgub mitmetest tehtud uuringutest, et rahva m\u00e4lus on tugevalt p\u00fcsinud teadmine, et ollakse v\u00f5rokene ja k\u00f5neldakse v\u00f5ru keelt.<\/p>\n

Muinasajal kuulusid Vana-V\u00f5romaa alad Ugandimaa koosseisu, kuid olid arvatavasti \u00fcsna h\u00f5reda asustusega. Ka keskaja algul, mil Ugandimaa baasil rajati Tartu piiskopkond, j\u00e4id hilisema V\u00f5romaa alad \u00fcsnagi k\u00f5rvaliseks piirkonnaks. P\u00f5hjas\u00f5ja j\u00e4rel valitses kogu Mandri-Eestit Vene keisririik, mille halduskorralduse k\u00e4igus loodi 1783 aastal keisrinna Katariina II k\u00e4sul Tartumaa l\u00f5unapoolsetest aladest V\u00f5ru kreis. Kreis h\u00f5lmas kaheksat kihelkonda ja selle piir \u00fchtis \u00fcsna t\u00e4pselt v\u00f5ru keeleala piiriga. Just sellest ajast alates saab r\u00e4\u00e4kida v\u00f5rukeste omaette identiteedist, mis kujunes uue haldus\u00fcksuse baasil ning nende kaheksa kihelkonna piirides k\u00e4sitletakse t\u00e4nini v\u00f5rukeste keelepruuki ja traditsioonilist kultuuri.<\/p>\n

Asustuspildi kujunemist on enim m\u00f5jutanud looduslikud olud. M\u00e4gine ja metsade-soode rohke maastik soodustas hajaasustuse tekkimist. Rahvastik tegeles peamiselt p\u00f5llumajandusega, Peipsi \u00e4\u00e4res oli oluline ka kalap\u00fc\u00fck.<\/p>\n

Rahvastik oli valdavalt paikne, suurem v\u00e4ljar\u00e4nne toimus 19 sajandi keskel Pihkvamaale ja Siberisse ning 20 sajandi alguses samuti Venemaa aladele.<\/p>\n

V\u00f5rumaa piiride muutumine algas 1920. aastal, mil Valga linn Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel moodustati uus Valga maakond, mille koosseisu liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast. Seoses Petseri maakonna loomisega 1922. aastal liideti V\u00f5ru maakonnaga Luhamaa nulk, mis oli ajalooliselt setude asuala. 1925. aastal viidi osa R\u00e4pina kihelkonnast Tartu maakonna alla. N\u00f5ukogude administratiivreformide k\u00e4igus\u00a0 1950-60 aastatel toimus mitmeid halduskorralduse muutusi, mille l\u00f5pptulemusena tekkisid V\u00f5ru ja P\u00f5lva rajoon, kusjuures P\u00f5lva rajooniga liideti endise Tartumaa alasid, aga Meeksi k\u00fclan\u00f5ukogu l\u00e4ks uuesti Tartu rajooni koosseisu. Setomaa Eesti poolele j\u00e4\u00e4nud alad liideti samuti uute rajoonidega. Hiljem tehti muutusi veel v\u00f5ru ja Valga rajooni piiril. Eesti taasiseseisvumisega muutusid rajoonid samades piirides maakondadeks.<\/p>\n

Eesti Vabariigi taasloomisega hakkasid v\u00f5rukesed taas k\u00f5nelema oma ajaloolisest keele- ja kultuuripiirkonnast, traditsioonide hoidmisest ning v\u00f5ru keele kasutusvaldkondade laiendamisest. Vana-V\u00f5romaa perifeerne asend, kaugus keskustest ning p\u00f5lise rahva suur osakaal rahvastikus on soodustanud rikkaliku vaimse p\u00e4randi p\u00fcsimist.<\/p>\n

Kuigi kihelkonnad ei ole enam mitme inimp\u00f5lve v\u00e4ltel haldus\u00fcksustena ametlikult kasutusel, on nad praeguseni p\u00f5liselanike p\u00f5lvkondlikus m\u00e4lus edasi elanud, v\u00e4ljendudes n\u00e4iteks suhtlusv\u00f5rgustikes, keelepruugi erip\u00e4rades ja ka matusetraditsioonides (kihelkonna surnuaiad). Osad endised kihelkonnakeskused on s\u00e4ilitanud \u00fcmberkaudsete k\u00fclade ja ka valdade jaoks t\u00f5mbekeskuse positsiooni, nt R\u00e4pina, P\u00f5lva, Vahts\u00f5liina, Kanepi, R\u00f5uge. T\u00f5mbekeskuse positsiooni on kaotanud Urvaste Antslale, Karulas L\u00fcllem\u00e4e Valga linnale ja Hargla samuti Valga linnale.<\/p>\n

Vana-V\u00f5romaa kaugemast ajaloost loe Kalle Elleri artiklit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vana-V\u00f5romaa \u2013 v\u00e4eline kotus \u00a0Vana-V\u00f5romaa on \u00fche p\u00f5lise l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva \u2013 v\u00f5rokeste \u2013 kodukoht. See on p\u00f5line kultuuripiirkond L\u00f5una-Eestis, kus rahvas k\u00f5neleb t\u00e4nap\u00e4evasest eesti keelest hoopis teistmoodi keelt \u2013 v\u00f5ru keelt (v\u00f5ro kiilt), mida on k\u00f5neldud siin maanurgas v\u00e4hemalt paartuhat aastat. K\u00fclastajad v\u00f5ivad seda keelt kuulda k\u00fclavahel, turul ja isegi linnapoodides. Kas saati v\u00f5ro keelest […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":149,"menu_order":7,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-175","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nVana-V\u00f5romaa - V\u00f5ru Instituut<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vana-V\u00f5romaa - V\u00f5ru Instituut\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Vana-V\u00f5romaa \u2013 v\u00e4eline kotus \u00a0Vana-V\u00f5romaa on \u00fche p\u00f5lise l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva \u2013 v\u00f5rokeste \u2013 kodukoht. See on p\u00f5line kultuuripiirkond L\u00f5una-Eestis, kus rahvas k\u00f5neleb t\u00e4nap\u00e4evasest eesti keelest hoopis teistmoodi keelt \u2013 v\u00f5ru keelt (v\u00f5ro kiilt), mida on k\u00f5neldud siin maanurgas v\u00e4hemalt paartuhat aastat. K\u00fclastajad v\u00f5ivad seda keelt kuulda k\u00fclavahel, turul ja isegi linnapoodides. Kas saati v\u00f5ro keelest […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"V\u00f5ru Instituut\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/VoroInstituut\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2018-08-31T13:52:05+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/vorumaa-kaart-300x212.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"13 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/\",\"name\":\"Vana-V\u00f5romaa - V\u00f5ru Instituut\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/02\\\/vorumaa-kaart-300x212.jpg\",\"datePublished\":\"2015-06-09T11:34:47+00:00\",\"dateModified\":\"2018-08-31T13:52:05+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/02\\\/vorumaa-kaart-300x212.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/02\\\/vorumaa-kaart-300x212.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Muuseumid\",\"item\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/muuseumid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Vana-V\u00f5romaa\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/\",\"name\":\"V\u00f5ru Instituut\",\"description\":\"\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#organization\",\"name\":\"V\u00f5ru Instituut\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/05\\\/logo-150507.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/05\\\/logo-150507.png\",\"width\":183,\"height\":123,\"caption\":\"V\u00f5ru Instituut\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/wi.ee\\\/et\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"},\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/www.facebook.com\\\/VoroInstituut\"]}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vana-V\u00f5romaa - V\u00f5ru Instituut","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vana-V\u00f5romaa - V\u00f5ru Instituut","og_description":"Vana-V\u00f5romaa \u2013 v\u00e4eline kotus \u00a0Vana-V\u00f5romaa on \u00fche p\u00f5lise l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva \u2013 v\u00f5rokeste \u2013 kodukoht. See on p\u00f5line kultuuripiirkond L\u00f5una-Eestis, kus rahvas k\u00f5neleb t\u00e4nap\u00e4evasest eesti keelest hoopis teistmoodi keelt \u2013 v\u00f5ru keelt (v\u00f5ro kiilt), mida on k\u00f5neldud siin maanurgas v\u00e4hemalt paartuhat aastat. K\u00fclastajad v\u00f5ivad seda keelt kuulda k\u00fclavahel, turul ja isegi linnapoodides. Kas saati v\u00f5ro keelest […]","og_url":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/","og_site_name":"V\u00f5ru Instituut","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/VoroInstituut","article_modified_time":"2018-08-31T13:52:05+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/vorumaa-kaart-300x212.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_misc":{"Est. reading time":"13 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/","url":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/","name":"Vana-V\u00f5romaa - V\u00f5ru Instituut","isPartOf":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/vorumaa-kaart-300x212.jpg","datePublished":"2015-06-09T11:34:47+00:00","dateModified":"2018-08-31T13:52:05+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/#primaryimage","url":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/vorumaa-kaart-300x212.jpg","contentUrl":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/vorumaa-kaart-300x212.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/vana-voromaa-vana-vorumaa-voromaa-vorumaa-ajalugu-voromaa-ajalugu-ajalooline-vorumaa\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/wi.ee\/et\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Muuseumid","item":"https:\/\/wi.ee\/et\/muuseumid\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Vana-V\u00f5romaa"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#website","url":"https:\/\/wi.ee\/et\/","name":"V\u00f5ru Instituut","description":"","publisher":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/wi.ee\/et\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#organization","name":"V\u00f5ru Instituut","url":"https:\/\/wi.ee\/et\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/logo-150507.png","contentUrl":"https:\/\/wi.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/logo-150507.png","width":183,"height":123,"caption":"V\u00f5ru Instituut"},"image":{"@id":"https:\/\/wi.ee\/et\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.facebook.com\/VoroInstituut"]}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/175\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4597,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/175\/revisions\/4597"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/wi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}