Lõuna-Eesti kirändüse vanauandi jako ommaq uurnu edimält sakslasõq, kiä kirotivaq veidükese üles, kas sis piksepalvõst tükü, et piksepapp` süüdü mõista vai arvusta, et palvõq kohegi ei kõlba. Uma uurjist alost` korjamise ja liigitämise tüüga Jakob Hurt, kinka aoluulis-geograafiline kuul`kond viil täämbädsel päävälgi elojõun om.

Võro kirändüse keriguuandi jako ummaq ildamba uur`nu Saarõmaalt peri Arne Vinkel, pääleq timä viil Mihkel Kampmann, Udo Kolk, Leo Anvelt.

Heränemisaignõ kirändüskriitika nakas` kygõpäält ilmuma Perno Postimehen ja Tartu Postimehen. Sääl sai rahvalaul papa Jannseni käest vasta päid ja jalgu, ildampa Koidula jututarõn ülist` rahvalaulu, a tuu vaiõlus putut` vähä Lõuna-Eestit. Ja Lõuna-Eesti kirändüse uur`mine jäi tulõvastõ aojärku. Gustav Suits oll` küll alustanuq magistretüüd Barbara Juliane von Krüdenerist, a tuu jäi poolõlõ ja häädü. Vabariigi-aigu tegüsi eestikiilne, a siski lõuna-eesti kirändüse uur`mise algus.

Vabariigi-aigu oll` lõuna-eesti kirändüse toimõndaja muuhulgan Tuglas, kiä toet` ja arvust` ni toimõnd` Henrik Adamsonni ja Artur Adsonit. Vabariigi-aigu es olõq syski Lõuna-Eesti kiränikõ man niivõrd tego tiidvüstet lõuna-eesti kirändüse ja kriitikaga, kuvõrd vaistulidsõ kokkohoitmisega.

Mulgi kirändüse tiidvüst` uurjana syski August Annist. “Peajooni Mulgimaa kirjandusest” ilmu välläandõn “Mulkide almanak 1936”, kõrdustrükü tekk` Eesti Mulkide Selts 1992. a, “… soovides eriti pikema, meie eri maakondade ja hõimude toodangut võrdleva kirjandusloolise ülevaate ilmumist…”

Ku miq võinuq edimädses Lõuna-Eesti kirändüse uurjas-kriitikus-toimõndajas pitäq Tuglast, sis tõelidses võro kirändüsluulasõs saa Bernard Kangro. Timä Kiränikõ Kooperatiiv and vällä inämbüse Võromaalt peri kiränikõ raamatit, timä käsitles kyiki Lõuna-Eesti kiränikkõ uma esseeden. Näütüses kogomikun “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid I” om käsitlet Suitsu, Karl Ast Rumorit, Adsonit, Lindsaart, Kolka ja II köüten viil Visnapuud, Allet, Adamsoni, Annistit. Ku edimädsen köüten oll` päärõhk võro kiränikõl, sys tõsõn osan noil, kedä Annist nimetäs mul`gi kiränikõs.

Okupatsiooniaigsõ Lõuna-Eesti kirändüse uur`mise ja kriitika tähtsäq ideoloogiq, kiäq esseeden kaitsva ja arvustuisin kirotasõq Lõuna-Eesti kirändüsest, ommaq Kaalep ja Kaplinski. Kaalep tarvitas Lõuna-Eesti määratlemises Ugandi nimme, Kaplinski Uandit. Kaalep arvustas ja toimõtas Iheri “Kassimärssi”, Kaplinski uur rahvalaulu. Oskar Kruus võtt võro kirändüse teemal synna ja kirotas magistritüüd Raimond Kolgast. Aivo Lõhmus ja Ülo Tonts esineseq toimõndajana vai kriitikuna. Hando Runnel uur ja esitäs ettekandid Henrik Adamsonnist ja Jaan Lattikust. Võro kirändüst arvustas ja kirotas käsikirja jäänüq antoloogia Heino Sikk. Timä Viruskundra, kos tä materjalõ võro kiränikõst avaldas, jääss aga võro-seto liikumise aiga.

Võro-seto liikumise aol esineseq kirändüskriitikinaq nii-üteld kallendrikiränikuq Evar Saar, Jaan Pulk , Marju Kõivupuu. Arvustamist jatkasõq kuigivõrd Kauksi Ülle ja Oskar Kruus. Arne Merilai esitäs ettekandõ võro kirändüse oppamisest Võromaa koolõn.

Edimäne, kiä kirotas arvustuisi võro keeli võro kirändüsest, um Evar Saar. Teküs ka edimäne umakiilne kirändüseuurja Tiia Allas, kiä esitäs bakalaurusõtüü võro keeli võro kirändüsest (“Kolm kennä* Kauksi Ülle kaetust”). Kriitikuna astus üles ka Valdo Valper. Võro kiränikõ teossit arvustas Rannar Susi. Kriitikuna om alustanuq Olavi Ruitlane.

Jaigi ja Lattiku ilmaq (Kauksi Ülle) >>

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!