Vanauandi-aost om alalõ hulga muinasjuttõ, muistendiid, nal´alugusid ja muud säänest.

Seto haru jutukirändüsest om vällä ant tiidüslik välläannõq “Seto lauludega muinasjutud”.

Võro muinasjutõst kassett “Tuulõpoiss” (Võro instituut´ ).

Tartu harost om ilmunu Mall Hiiemäe tüü “Kõdavere pajatus”.

Mulgi haro. >>

Tartu haron ilmut´ Schwelle 15 rahvaraamatut, noist tä küll inämbüse tõlkõ.

Keriguuandi-aig oll´ suurõn jaon tõlgit kristligu kirändüse aig, aga tuust aost ilmu näütüses seto haron Hermann Julius Schmalzi seto jutuq.

Heränemisaigsõ Uandi lõppu, Vabariigi-iilsele aiga jääss jutukiränik Jaan Lattiku karulamurdõline proosa, mis om tahaqmaani Lõuna-Eesti noorilõ kirotõt jutukirändüse tipp. Jutuq ommaq periselt sündünüq juhtumiseq talolatsi elust, nall´asoonõga ja usulidse tundõga kirja pant. Kuigi Lattik kirot´ viilgi edesi, jäije umõtõ timä loomingu kygõ võimsambas osas tuul aol luud Karula jutuq.

Vabariigi aigu teotsõnuq võro kiräniguq võrokiilsid juttõ pia es avalda. Jaik avald´ “Inne ja perän tuisopühhi”, seto pajatust perräaimava jutu. Ülejäänüq timä looming oll´ eestikiilne, paarin kottan oll´ vähä võrokiilset tegeläisi kynõt. Kangro nakas´ proosat kirotama perän vabariigi-aiga ja kah eesti keeli, Rihhard Roht kirot´ võrokiilset tegeläisi kynõt umin jutõn, niisama Karl Ast Rumor.

Ka okupatsiooniaignõ Uandi kirändüs es olõq just rikas umakiilse jutuvara poolõst. Austraalian nakas´ võro kiilt jutõn kasutama Peeter Lindsaar. Inne vahtsõ heränemisao algust joud´ ilmuda Vikerkaarõn Kauksi Ülle jutt “Maas´kamaa”

Tartu kiilt proosan nakas´ kirotama vähämbält tegeläisi kynnõn Mats Traat.

Tuul aol ilmu pajatuisi kyigi harodõ keeli põhilidselt aokirändüsen.

Vahtsõnõ heränemisaig sünnüt´ võrokiilse jutukirändüse. 1990. aastagal ilmuma nakanu “Võro-Seto tähtraamat” oll´ tegeligult kirändüsaokiri, kos kõrvuisi klassika avaldamisega nakati ka vahtsõt ilokirändüst avaldama. Kalendrikiränigõst kygõ tähtsämb om vast Pulga Jaan, kiä alost´ eläjide elu-olu ja näide kunstõ jutustajana, a om noq jo joudnu helükasseti “Pini hind” avaldamiseni. Lühüjuttõ ommaq avaldanuq ka Jan Rahman, Madis Kõiv ja Marju Kõivupuu.

Kauksi Ülle avald´ 1997. aastagal edimädse autobiograafilise lühüromaani “Säng” midä võinuq pitäq ka novellikogos, ni 1998. aastagal kolm aastat varõmb alostõt, a poolõlõ jäänüq romaani.

Viimätsil aastil avald´ ka Voldemar Raidaru uma latsijutuq eri raamatina. Ka “Hõbelusikad” om timä sulõst ilmunu.

Ega aasta ilmus Võromaa Haridusosakunna kõrraldõt võrokiilside kirätöie kogo “Mino Võromaa”, kos kirotasõq koolilatsõq. Nüüt om tuud raamadukõist ilmunu jo 11 tükkü. Katõ viimädse raamadu toimõndajas om olnuq Mariko Faster.

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!