• et
  • en
  • vo

Suomeksi
In English

Faili muud. Kirotusõ tekst tulõ andaq üten failin (.doc- või .rtf-kujon), mink edimädse lehe pääl om teedüs kirotaja kotsilõ: nimi, tüü- vai opikotus, postiaadrõs, e-postiaadrõs, telefon ja lühkene (kooni 150 sõnna) hindätutvustus.

Teksti muud. Pallõmi pruukiq kirjä Times New Roman suurusõga 12 ni riavaihõga 1,5. Päälkiräq tetäq sama kiräga. Keelenäüdüseq jms pandaq liuhkakirjä, tsitaadiq jutumärkehe. Muiõ tarviliidsi vällätuumiisi jaos pruukiq paksu kirjä. Teksti alatõmbamist pallõmi mitte tarvitaq.

Tekst piäsiq olõma ilma sisendüisildä. Tuu asõmal tulnuq õnnõ jättäq lõikõ vaihõlõ üts tühi rida. Veereq tulnuq jättäq hariligu lakjusõga (all ja ülevän 2,54 cm, hüäl ja kural 3,17 cm). Joonisõq, kaardiq, pildiq jms tulnuq saataq paprõ pääl eräle, egäüts umaette lehe pääl. Teksti seen tulnuq ärq näüdädäq naidõ kotus päälkirjäga eräle ria pääl tekstilõikõ vaihõl. Ku võimalik, pallõsi saataq pildiq jms ka elektroonilidsõlt eräle JPG- või TIF-failõn. Artikli vällänägemise täpsämbä säädmise pallõmi jättäq raamadu kujondaja hoolõs.

Lättenäütämiseq. Pallõmi näüdädäq lättit teksti seen. Sulgõ sisse pandaq näüdädü artikli vai raamadu autori nimi, teosõ ilmumisaastak ja katsikpunkti perrä leheküleq, ku om tegemist teosõ määntsegi kimmä osa näütämisega, nt (Ariste 1981: 47–50). Artikli lõppu, tarvitõdu kirändüse nimekirjä pallõmi pandaq võimaligult täpsä teedüs egä lätte kotsilõ. Sinnäq tulnuq kirotaq ka välläandõ sari, ilmumiskotus, aokirä nummõr, artikli leheküleq aokirän jne. Kõgõpäält pallõmi andaq autori nimeq ni teose ilmumisaastaga paksun kirän. Raamadu vai aokirä päälkiri kirotagõ liuhkakirän. Raamadu vai aokirä ette, kon om näüdät artikli seen, pankõ mõttõkriips. Näüdüs:

Ariste, Paul 1981: Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Emakeele Seltsi Toimetised 14. Tallinn: Valgus.

Ariste, Paul 1979: Keele kreolisatsioon. – Keel ja Kirjandus 7, 403–406.

Elektrooniliidsil lättil pallõmi aadrõsi taadõ pandaq ka sääl käümise ao. Näüdüs:

Kõivupuu, Marju 2003: The transformation of the death cult over time: the example of the burial customs in historic Võrumaa county. – Folklore, Vol. 22. http://www.folklore.ee/folklore/vol22/burial.pdf (15.10.2007).

Joonõalotsõhe või pandaq artiklihe putvaq seletüseq (nt Autori märgüs).

Eesti- ja inglüskeeline kokkovõtõq ni tähüssõnaq. Pallõmi artikli lõppu pandaq 200–300 sõnaga kokkovõttõ artikli originaalkeelen (võro, eesti, soomõ vm õdagumeresoomõ kiil) ja inglüse keelen ni kooniq 10 tähüssõnna inglüse keelen. Inglüskeelitsel kokkovõttõl pidänüq kimmähe olõma ka artikli inglüskeeline päälkiri. Tähüssõnno valimisõs või api saiaq Eesti ületsest tähüssõnastust (http://eum.nlib.ee/).

Artikli pikkus. Artikli pikkus tohtnu-s ollaq üle 4000 sõna (umbes 30 000 tähemärki), esseistiga jao kirotuisil mitte üle 2000 sõna. Kui kirotus tüküs siski vähä pikemb tulõma, pallõmi tuust kõnõldaq toimõndajaga.