• et
  • en
  • vo

Vana- Võromaa pärandkultuuri märk

 

 Ümarlaud Vana-Võromaa arenguprogrammi teemal

toimus 24.11.2015  Põlvas kultuurikeskuse (Kesk tn 15) salong-saalis kell 13.00-16.00

Osalesid Vana-Võromaa vallavanemad, omavalitsusliitude juhid, maavanemad, partnerluskogude juhid, maaeluminister Urmas Kruuse ning maaeluministeeriumi esindajad (kokku 34 osalejat).

 

Kokkusaamise eesmärgiks oli arutada Vana-Võromaa arenguprogrammi (Uma programmi) käivitamise võimalusi.

Sissejuhatavalt andis Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba lühiülevaate toimunust alates Uma programmi esmasest kavandamisest aastal 2011 kuni praeguseni. 2012 aasta tsõõriklaual sõlmitud koostööleppega volitati Võru Instituuti tegelema Uma programmi loomise ettevalmistustega. Perioodil 2013-2015 on Siseministeerium toetanud piirkonnale oluliste projektide arendamist eesmärgiga valmistada ette taotlusi EL rahastust silmas pidades.

Külli Eichenbaum ja Jako Jaagu tutvustasid, milliseid Vana-Võromaa piirkonna omapäraga seotud teemasid ja projekte on arendatud ning toetuste taotlemiseks ette valmistatud. Vaata esitlust.

Järgnes maaeluministri sõnavõtt ning arutelu programmi sisu ning rakendumise võimaluste teemal. Maaeluminister Urmas Kruuse andis teada, et praegu toimivad kultuuripiirkondade arenguprogrammid jätkuvad 2016. aastal Maaeluministeeriumi haldusalas ning kinnitas, et jätkatakse ka arendusfaasis olevate programmidega edasi liikumist.

Arutati regionaalprogrammi rakendamisega seotud üldisi põhimõtteid:

Setomaa programm on toiminud pikka aega ja näha on selle tegevuse positiivset mõju. Vana-Võromaa piirkonnale oleks vaja samalaadset programmilist abi siinse omapäraga seotud tegevuste ja ettevõtluse toetamiseks. Uma programmi tegevuskava koostamisel saab arvesse võtta hästi toimivaid praktikaid, aga tuleks vältida teistes programmides ilmnenud vigu. Uma programmi fookuses on majanduse arendamine kultuurieripära vaatenurgast, eesmärk on toetada kultuuripärandil põhinevat ettevõtlust – nii nagu algusest peale ka plaanitud on.

Piirkonda tuleb ka PKT ning Leader-meetemete kaudu toetusi, aga nende kasutusvõimalused on piiratud. Leader-meetmete uuel rahastusperioodil on muutused võrreldes varasemaga, näiteks ei saa toetada piirkonna suursündmusi, jätkutegevusi ning etapiviisilisi tegevusi. Liidri rahadele ei saa loota piirkonnaüleste tegevuste toetamisel.

Arutelust tuli selge sõnum, et piirkonnas on vajadus ja ootus riigi toele, mille reeglid arvestavad siinseid olusid ning vajadusi. Meie piirkonna SKP on väiksem kui näiteks Tallinnas. Meie piirkonnas peaksid reeglid olema teistsugused. On ilmne, et euroopa raha taotlemisel ei suuda siinsed OV-d niipalju panustada kui vajadus oleks. Pakutavad abimeetmed ei ole tihti kohased ja ei vasta siinsetele tegelikele vajadustele. Paikkonna eripärast tulenevate kitsaskohtade lahendamiseks peaks siin piirkonnas olema siseriiklik programmitugi.

Programmi peateljeks peaks olema just piirkonna eripära toetamine ja siin ei peaks arvestama või lootma kohalike omavalitsuste rahastustele. Rakendamisel ei peaks EAS-i skeemi kasutama. Maaeluministeeriumis võiks olla eraldi siseriiklik meede, mille kasutamine oleks lihtsate ja selgete, eesmärki täitvate reeglitega.

Programmi käivitamiseks on vajalik uuesti kokku leppida ning kooskõlastada pikaajalised eesmärgid ja tegevused (tegevuskava). Seda peaks tegema 2016. aastal, et programm 2017 käivitada. Programmi rahaline maht sõltub tegevuskavast. Tegevused saaks planeerida järjepidevalt esmalt kas kolme või viie aasta peale, kui on olemas selge tegevuskava.

Programmi sisulised tegevused, mis toodi välja kohapeal arutelu käigus:

Arendada edasi suuri teemasid ja projekte, mida on seni ette valmistatud: kohaliku pärandtoidu arendus, loomemajanduse arendamise toetamine, pärandtehnoloogiaid kasutav ehitus, piirkonna mainekujunduse tegevused ja eelneva sidumine turismimajandusega.

Kohaliku toidu teema arendustega jätkata, sh saada handsa legaalseks pärandtooteks.

Energiasäästliku ehituse ja kompetentsikeskuse edasiarendus kohalike materjalide ja traditsiooniliste oskuste kasutamise osas.  Haakub rohelise energia arendustega piirkonnas.

Käsitöö väikeettevõtlust toetavad tegevused pikaajalise toimeplaani alusel.

Välja arendada toitu, käsitööd ja loomeettevõtlust lõimiv paik Uma Loomekoda. Sellises loomepaigas tekib sünergiast uusi ideid ja tooteid. Hoone ülalpidamise kulude katmine tuleb lahendada, aga see paik hakkab piirkonnale tulu tooma teisel moel – piirkonnas kasvab ettevõtlikkus. Eeltöö hoone sisutegevuste osas on käima minemas Aila Näpustuudio kaudu käsitöötegevuste arendamisega. Esmalt tuleb seda tegevust toetada.

POL –s valminud mainekujunduskava – seal oleks vaja esile tuua haakumised Vana-Võromaa ja võro kultuuriga.

Piirkonnaüleselt turismiobjektide ja marsruutide arendamine, nt postitee kui Vana-Võromaad läbiv telg. Peaks algama Tartu kesklinnast ja jõudma Võru kesklinna, tulevikus edasi arendused Võrust Vastseliina. See telgjoon tugevdaks ka piirkonna ühist identiteeti.

Piirkonna suursündmused kui mainekujunduslikud tegevused ning samal ajal ka kultuuripärandiga seotud majandust elavdavad tegevused võiksid programmist toetust saada.

Uma programm peaks olema see meede, mis vaatab üle adminpiiridest ja näeb kultuuriruumi tervikuna. Setod on suutnud koostöö üle adminpiiride käima panna.

Lisatud Maaeluministeeriumi pressiteade