• et
  • en
  • vo

sisemin_3lovi_est_vaiksem

Edimene ütine märgotamine Vana-Võromaa arõnguprogrammi ellokutsmisõs peeti maaha 2011 aastaga hainakuu 15. pääväl Rõugõ kihelkunnan Kiidi talon. Tsõõriklavva ümbre kogonenü tegusa inemise aroti, määne võinu olla tulõvanõ programm, midä tuu abiga saanu är tetä ja kuimuudu tulõ programm tüüle saija.

Nõvvu pedäsivä ammõdimehe Põlva ja Võru maavalitsuisist, Vana Võromaa omavalitsuisist, Võro Seltsi ja Võro Instituudi inemise ja Võromaa Arõnguagentuuri esindäjä. Ütel meelel olti, et programmi päätsiht piät olõma Vana Võromaa ettevõtlusõ ja ummamuudu kultuuri köüdüsside tugõmise pääle, tuu tähendäs, et rõhku tulõ panda paiga kultuuriperändüse pääl saisva ettevõtluse pääle. Inne tulõ täpsembalt selges saija, määne om kultuuriperändiga köüdet ettevõtlus prõlla (kuis om siiäni kultuuri-rikkust ettevõtlusen pruugitu, mändse omma võromaa eripäraga kauba). Vajja olnu kokko leppü ja kirja panda Vana Võromaa ütine edesimineki plaan, arõnguprogrammi põhimõttõ läbi kõnelda paigapääliste inemiisiga ja plaani tutvusta regionaalministrile.

Programmi edimese variantsi saiva valmis 2011 aastaga lõpun, 2012 aastaga algusen kõneldi läbi ja panti täpsembält kirja, määnest tukõ pedänü programm andma. Kae lühküt kokkovõtõt programmist.

Radokuu 03. pääväl 2012 aastagal tull Haani Rahvamajja kokko tsõõriklaud, kohe olli kutsutu kõik Vana Võromaa umavalitsuisi esindäjä ni riigikogo Vana Võromaa saadikiderühm. Ütenkuun arotedi Uma regionaalarõngu programmi sissu ja kirotedi ala hää tahte kuuntüülepe programmi käümätõukamises. Lepiti kokko, et Võro Instituut nakkas iist vidämä ja juhtma programmi käümäsaamises tarvilikku tüüd. Pandas kokko nõvvukogo, mis esindas Vana Võromaa umavalitsuisi. Lisas om nõvvukogon inemise Põlva ja Võro maavalitsuisist, om Eesti Maaülikooli rektri ja Võro Instituudi direktri. Juhtva nõvvukogo kuunsais valiti õkva paigapääl ja sääl omma: Rain Ruusa, Aleksander Suvorov, Urmas Peegel, Ülo Plakso, Arne Tilk, Anti Allas, Mait Klaassen ja Rainer Kuuba.

Mahlakuun 2012 pandsõ nõvvukogo kokko taotlusõ programmi ettevalmistava tüü tegemises – plaaniti uuring Vana Võromaa piirkunna arendusvõimaluisi uurmise tegemises. Regionaalministri es lövvä seole plaanile rahatukõ.

  1. aastagal sai programmi ettevalmistamise järgmäses sammus sändse kokkoleppe, et Siseministeeriumi regionaalministri büroo and rahha Vana Võromaa piirkunnan oluliisi arõndusprojekte vällämärkmisõs ja Võro Instituut kõrraldas tuud tüüd.
  2. aastaga joosul plaanitas täpsembalt selges saija, mändse võimaluse omma arõnda kultuuriperändiga köüdet ettevõtlust:
  • uuritas Vana Võromaa ettevõttit, kiä pruukva kultuuriperändüse võimaluisi
  • kõrraldadas arõndustegevuisi plaane kogomine edespidise tegevuskava kokkopandmisõ jaos
  • arotadas avaligul kokkosaamisel läbi neo plaani, minkaga edimält edesi mindäs

Uurmisest, ideetsõõrist ja arotamisest tulli vällä neo teema, minka om paikkunnan prõlla joudu ja vunki tegeldä: paiklik süük, käsitüü, loomingu pääl saisva ettevõtlus, ehitüskunst vannu tiidmisi perrä.

2014. aastaga tegemise om plaanitu umaperäge köüdetü ettevõtluse edendämise jaos. Märgutadas ja plaanitas kuuntüü käümätoukamist üle Vana-Võromaa. Kuuntüü sobiligun moodun (võrgustik, ütisüs, klastri) avitas väikuil ettevõttil parembahe ärige vällä tulla ja eski suurõmbas kasuda, and lihtsambalt vahtside ettevõttidega alosta ja tüükotusid luvva.

Umaperä-ettevõtlusele tarviligu abi ja kuuntüü edendämise asjan tetäs:

  • Vana-Võromaa uma söögi arõndus- ja turundusvõrgustiku plaani kokkopanõk
  • Vana-Võromaa käsitüü uuring, tootearendus- ja turundusvõrgustiku plaanmine, umaperäste kaupu e-kaubamaja vällämärkmine
  • loome-ettevõtluse keskuse vällämärkmine ja plaani kokkopanõk
  • luudussõbraligult ja kokkohoidligult ehitamise tarkuse päält jõvvu ja nõvvu kokkopanõk (kompetentsikeskus)
  1. aastaga tüüd tugõ rahaga Siseministeerium. Aastaga lõpus piäsi valmis saama nellän valdkunnan ettevõtlust avitava plaani, mille päält saa esitä taotluisi toetusraha küsümises aastil 2015-2017.
  1. aastaga tegemise olli  umaperäge köüdetü ettevõtluse edendämise jaos. Loe edesi eestikeelist aroannet:

Koostati Vana-Võromaa üleseid valdkondlike võrgustike toimimise plaane. Erinevad koostöövormid (võrgustikud, klastrid, ühistegevus) aitavad tugevdada tegutsevate väikeettevõtete konkurentsivõimet ning loovad tingimusi uute ettevõtete ning töökohtade tekkeks.

Ettevõtluskeskkonnale vajalike tugiteenuste ja koostöötingimuste arendamine omapära kasutavates valdkondades:

Kohaliku toidu arendus- ja turundusvõrgustiku toimimise plaani väljatöötamist juhtis projekti kaasatud ärinõustamise ekspert Jako Jaagu. Toimekava koostamiseks vajalik infokogumine, läbikõnelemised ja plaanide kooskõlastamine nii ettevõtjatega, arendustöötajatega kui seotud organisatsioonidega toimusid aprillist detsembrini.

  • Toimeplaani koostamisel tegeldi paralleelselt kolme erineva suunaga:
  • arendus- ja turundustegevused ettevõtjate jaoks
  • tugitegevused koostöös kavandatava Uma Loomekojaga Võru linnas, mis looks ettevõtjatele kvalitatiivselt uued võimalused koostööks ja müügiks
  • vajadus seaduseloome muutmiseks, mille eesmärk on taotleda tootmistingimuste lihtsustamist kohalike toidukäitlejate jaoks.

Kokku toimus 13 erinevat nõupidamist ja ümarlauda, mis sisaldasid endas kohtumisi erinevate arendusorganisatsioonide vahel, ettevõtjate vahel, kahte kohtumist põllumajandusministriga ning mitmeid töönõupidamisi asjaosaliste vahel. Kaks ümarlauda laiema avalikkuse osalemise võimalusega toimusid 13. okt 2014Võrus ning 2. detsembril Räpinas.

Tulemus: Detsembri lõpuks valmis toimekava sisuline osa: arendus- ja turundustegevused ettevõtjate jaoks, millega haakub analüüs toiduvõrgustiku võimalikust koostööst Uma Loomekojaga ning õigusaktide muudatuste ettepanekud koos analüüsiga. Toimekava fail.

Toimeplaan on koostatud vastavalt tegelikule olukorrale ja vajadustele, kuid detailide täpsustamine on võimalik siis, kui on selgunud vastavate toetusmeetmete taotluste täpsemad tingimused. Toimeplaani koostamise ajal ei olnud veel vastavaid määrusi vastu võetud ning ei olnud ametlikke vorme ja hindamiskriteeriume.

Vana-Võromaa käsitöösektori uuring toimus perioodil juuni-september. Uuringu viisid läbi Vilve Oja ja Külli Eichenbaum. Juunis koostati uuringu metoodika, tehti proovi-intervjuud, kohendati metoodikat, koguti infot kogumi kirjeldamiseks ning moodustati esmane valim. Välitööd jäid perioodi juuli-august, materjali analüüs ja aruande koostamine toimus septembris. Põhjalikum tööde käik on kirjeldatud uuringuaruande metoodikat kirjeldavas osas. Uuring toimus vastavalt planeeritule ning sai esinduslik.

Tulemusuuringu aruanne annab nii põhjaliku kui kokkuvõtliku ülevaate Vana-Võromaa käsitöösektori olukorrast (kokkuvõte aruandes lk 19-21).

Lühidalt mõned uuringust selgunud teadmised: Vana-Võrumaa käsitöö järgib paljuski traditsioonilist eluviisi, st oskusi antakse edasi põlvest põlve, käsitöö on sesoonne tegevus, käsitööettevõtlus on enamasti kas elustiiliettevõtlus või perede toimetuleku-ettevõtlus, käsitöö tegemine aitab perel majanduslikult paremini toime tulla. Käsitöö-ettevõtluse arvuliste näitajate kohta on hinnangut anda keeruline, sest vastavat andmestikku ei ole.

Uuringu jaoks koondatud isikupõhiste andmete järgi tegutseb 2014. aastal Vana-Võrumaal ligikaudu 250 käsitöölist, kes teevad käsitööd (lisa)sissetuleku saamiseks. Tegutsetakse eraisikutena, FIE-dena või ollakse seotud mõne ettevõttega (talu, OÜ, MTÜ), mille kaudu oma toodangut realiseeritakse. On piirkondlikud erisused nii käsitöötoodete kui käsitööaktiivsuse poolest. Toodete valik on lai, enam tehakse erinevaid rõivaid ja kodutekstiile, aga valik on lai ka kottide, nõude, väikemeenete ja sepiste osas, silma paistab ka puidust omanäoline mööbel.

Üheks kitsaskohaks meistrite tööde juures on olnud vähesed teadmised paikkonna kultuuripärandist. Ei osata esile tuua kohalikku omapära, kuigi arvati, et sellest oleks müügi juures kasu. Veel tuli selge probleemina välja, et toota ja teha võiks rohkem kui oleks ostjaid ning oleks väljundit piiri taha. Käsitöö müük toimub praegu enamjaolt isiklike võrgustike ja klientide kaudu. Internetikeskkonda on müümisel kasutanud kolmandik uuritud käsitöölistest. Samas oli enamus valmis oma kaupa Vana-Võromaa e-kaubamajja välja panema, kui selline müügi ja reklaamivõimalus oleks olemas. Käsitöölised on head meistrid, kuid müügis ei tunta end kuigi tugevana, ei osata oma kaupa müüa ja müügiga tegelemine võtab palju aega. Koostöö käsitöösektori sees on praegu üsna nõrk. Küsitletud käsitöölistest 90% peab vajalikuks ja kasulikuks valdkonna sisest koostööd. Koostöö all mõeldakse ühist reklaami, müüki, õpitubasid, väikest võrgustikku. Sagedamini nimetati just müügi ühist korraldamist. Suurimaks takistuseks koostöövõrgustiku loomisel peeti eestvedaja puudumist. Oldi valmis kaasa aitama kui oleks keegi, kes käiks välja ideid ja aitaks organiseerida.

Käsitöötegevuse laiendamise plaane kas lähiajal või kaugemas tulevikus on pidanud ligi pooled küsitluses osalenud. Laiendamise takistustena nimetati sagedamini turu puudumist ja laienemiseks vajaliku raha puudumist. Mõned nimetasid takistavaks teguriks ettevõtluse arendamisel müügikoha või oma tööruumide puudumist.

Uuringu käigus ka pildistati käsitööliste tooteid, et planeerida e-poe kaubavalikut ja analüüsida kaupade omapära väljatoomise võimalusi. Valmis ka esmane e-poe kaubakataloog ning selgusid meistrid, kelle kaupa e-poes esmalt saab esitleda. E-poe arendustööd toimusid tegevuse 3 raames.

Vana-Võromaa käsitöö tootearendus- ja turundusvõrgustiku toimimise kava väljatöötamine

Toimekava koostasid projekti kaasatud käsitööspetsialist Vilve Oja ning projektijuht Külli Eichenbaum. Aprillist novembrini toimusid käsitöövaldkonna olukorra uuring, võimalike koostööpartnerite huvide täpsustamine, võimeka juhtorganisatsiooni otsing, ühistegevuse huvide väljaselgitamine ümarlaua-arutelude kaudu. Ideede esitajatega täpsustati nende plaane ja haakuvust ühistegevustega. Toimus kolm avalikkust kaasavat ümarlaua-arutelu. Esimesel (16. okt Võru Instituudis) tutvustati uuringute tulemusi ja põhilisi tegevussuundi. Järgmistel (13. nov ja 11. dets) aruteludel täpsustati juba toimekava tegevusi. Vt täpsemalt teemast käsitööliste ümarlaud.

Novembris-detsembris kavandati võro värgi e-kaubamaja kontseptsioon, kujundus ja koostati tootekataloog, detsembris valmis tehniline lahendus.

Tulemus: Valminud on käsitöösektori tugitegevuste toimeplaan.

Lühikokkuvõttena: Vana-Võromaal käsitöösektoris tegutsevad väga väiksed ettevõtted ning laiema kandepinnaga ühistegevuse käivitamiseks ei ole senini ressursse (inimesed, raha) olnud. Ühtki piirkonnaülese juhtimis- ja koordineerimisvõimekusega käsitööorganisatsiooni praegu Vana-Võromaal ei ole. Samas on Vana-Võromaal palju häid traditsioonilise käsitöö oskusega tegijaid – see on piirkonna kohalik ressurss loomemajanduse valdkonnas, mida saab piirkonna teiste majandussektorite paremaks käekäiguks kasutada (mainekujundus, turism, kohalik toit). Ühistöö (müük, tootearendus, reklaam, kultuurieripära koolitus) käimavedamise võimekust näevad partnerid esmalt Võru Instituudis.

Võimalikud rahastamisallikad ei ole hetkel veel meetme tasandil selged, sest sektori ettevõtjate omafinantseerimise võimekus on praegu üsna napp. Toimekavas näidatud tegevusi on võimalik ka väiksemate osade kaupa arendada, aga see nõuab ikkagi pidevat koordinaatori tööd ja toetavat organisatsiooni, mille kaudu koostöö toimib.

Uma Loomekoja esialgse kontseptsiooni koostamine

Kontseptsiooni arendamist juhtis ärinõustamise ekspert Jako Jaagu. Idee arendamise juures olid võtmepartneriteks Võru linnavalitsus ja Võrumaa Partnerluskogu. Uma Loomekoja kontseptsiooni koostamisel on idee arendamise faasis osutunud kõige keerukamaks asukoha küsimus. Esmane plaan oli olemasolev ajalooline koolihoone asukohaga Võrus kujundada Uma Loomekojaks, mis on ühtlasi nii atraktiivne külastuskoht kui ka inkubatsioonikeskus alustavatele väike-ettevõtjatele. Projektiperioodi jooksul oli kavas koostada esmane kontseptsioon ning selgitada välja kootööpartnerite huvid ja vajadused.

Perioodil aprill-detsember on toimunud 5 nõupidamist ja 1 õppereis Räpinasse ning Tartusse tutvumaks sealsete loomemajanduskeskustega. Juunist oktoobrini toimusid arutelud Loomekoja sisuliste tegevuste osas, samal ajal uuriti linnavalitsuse poolt põhjalikult hoone kasutuskõlblikkust ja renoveerimisega seonduvat. Maja ehituslik olukord osutus kehvemaks kui eeldatud ning novembri kuus tegi Võru linnavalitsus põhimõttelise otsuse ehitada pigem uus hoone asukohaga kesklinnas Vee tänaval. Sellest tulenevalt on mõningal määral muutunud ka kontseptsioon – planeeritava hoone puhul on külastuskeskuse aspekt esiplaanil ning arvestama peab enam ka turistidele suunatud tegevustega. Samas on nii käsitöö kui kohaliku toiduvõrgustiku mõned tulevikuarendused plaanitud Loomekoja kaudu toimima.

Töötamaks edasi kontseptsiooniga, mis põhineb uude hoonesse loomekoja asutamisel, ei saa enne detailplaneeringu uuendamist ning ehituslike tingimuste selgumist tegelda täpsemate ruumilahendustega. Positiivseks küljeks on võimalus uue hoone rajamisel kujundada juba projekteerimisel ruumid vastavalt hoone kasutuse eesmärkidele ning toidu ja käsitöö valdkondade vajadusi silmas pidades.

TulemusEsmane kontseptsioon. Võru linnavalitsus on nõupidamiste ja õppreiside käigus jõudnud veendumusele, et Uma Loomekoda on vajalik ning alustanud konkreetsete ettevalmistavate tegevustega – uuendatakse detailplaneeringut ning 2015 aasta eelarvesse on planeeritud vahendid uue maja projekteerimiseks. Uma Loomekoja puhul on toetuse taotlemisvõimalused loomemajanduse toetusmeetmest olemas (meetme eelnõu avaldatud dokumentide põhjal), ollakse abikõlbulik taotleja määruse eesmärkidest lähtuvalt.

Energiasäästliku ja ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse idee arendamist juhtis projekti kaasatud ärinõustamise ekspert Jako Jaagu. Ideearenduse käigus täpsustati plaani rajada Põlvasse energiatõhusa ehitamise tootearenduskeskus. Energiatõhus ehitamine on valdkond, mis vajab lähiaastatel rakenduslikke teadmisi ning praktilisi töökindlaid lahendusi. Antud ideearenduse tulemusena loodav Energiatõhusa ehituse ja looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskus keskendub eesseisvas uute energiamajanduse nõuetega keskkonnas ennekõike energiatõhususele hoonetes ning piirkondlike looduslike materjalide kasutamisele ehitustegevuses ja tootmises. Tootearenduskeskus saab olema koht, kust soovija saab kogu teadmise, mis energiatõhusa ehitamisega seotud, keskuses oleks olemas kõrgetasemeline kompetents ning ajakohane ülevaade maailmas selles valdkonnas toimuvast.

Erinevaid nõupidamisi ja arutelusid toimus perioodi aprill-detsember 2014 ühtekokku 15. Nende kohtumiste käigus täienes idee ise, selgusid partnerid ning strateegilised valdkonnad. Esmalt oli idee vedajaks Põlva vald, kuid protsessi käigus liitusid ka Räpina ja Mooste vallad. Nimetatud omavalitsused on praeguseks juhtivad projektipartnerid.

Idee ise muutus protsessi käigus võrdlemisi palju. Kui algselt oli plaanis esitada taotlus avatavasse kompetentsikeskuste programmi, siis konsulteerides Siseministeeriumi ametnikega, sai otsustatud, et kõige sobivamaks taotlusmeetmeks antud idee realiseerimise jaoks oleks taotluse esitamine toetusmeetmesse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, kus on toetatavateks tegevusteks „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ ja „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine)“. Hetkel on olemas Siseministri määruse eelnõu 26.11.2014 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise kord ja tingimused“. Projekti esitamiseks ülalnimetatud meetmesse sai koostöös Siseministeeriumi ametnikega määruse välja töötamise käigus tehtud ka muutmisettepanekud, mis tagaksid antud kontseptsiooni abikõlbulikkuse.

Tulemus: Valminud on energiatõhusa ehitamise tootearenduskeskuse loomise ja toimimise kontseptsioon.

  1. aastaga tüüd tugõsi rahaga Siseministeerium. Aastaga lõpus valmis saanu ettevõtlust avitavide plaane päält saa esitä taotluisi toetusraha küsümises aastil 2015-2017.

 

  1. aastaga tegemise umaperäge köüdetü ettevõtluse edendämise jaos:

Uma Meki toiduvõrgustiku toimekontseptsiooni arendamine innovatsiooniklastriks

Vana-Võromaa piirkonnas on traditsiooniliste, paikkonna omapäraga seotud toidutoodete tootearenduseks ja paremate müügivõimaluste loomiseks vajalikud innovatsioonitegevused viies valdkonnas:

  • Suitsusaunas suitsutatud liha tootearendus ja väärtusahela ning tootmisprotsessi standardiseerimine
  • Sõira tootearendus ja väärtusahela ning tootmisprotsessi standardiseerimine
  • Rukkileiva ja -jahude innovaatilised tootmistehnoloogiad
  • Teisese tooraine ja jäätmete keskkonnasäästlik käitlemine liha tootmisel mobiilses väiketapamajas
  • Uute innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtmine traditsioonilisel toorainel põhinevate marjatoodete ja maitseõlide valmistamiseks

Tulemus: Loetletud valdkondades tegutsevate ettevõtjate koostööna on loodud on kohaliku pärandtoidu innovatsiooniklaster (MTÜ Pärandtoit) ja kokku lepitud tegevuskava eelpool nimetatud viie tootegrupi edasi arendamise osas, olemas koostööpartnerid teadusasutustest (Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Toidu Instituut, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Võru Instituut). Oktoobris 2015 esitatud PRIA-le taotlus innovatsioonimeetmest tegevuste toetuseks.

Vana-Võromaa käsitöövõrgustiku toimekava rakendamine

  1. aastal alustati eelmisel aastal koostatud käsitöövõrgustiku toimekava rakendamist.

Toimekava tegevused toetavad piirkondliku käsitöö tootearenduse ja turustamise valdkondade arendamist. Esimeses etapis keskenduti valdkonna esmaste võtmevajaduste lahendamisele: Käsitööliste omavahelise koostöö edendamine ja teadmiste edasiandmine, tugitegevused käsitöölistele piirkonna eripära kandvate toodete arendamiseks, Vana-Võromaa käsitöötoodete müüki ja reklaami toetav tegevus.

Tulemused:

  • Käsitöölised on saanud õppepäevadelt ja ühisaruteludelt ideid ja teadmisi kohaliku eripäraga toodete loomiseks ja eripära selgemaks väljatoomiseks.
  • Toimib info jagamine ja vahetus (e-posti list, FB vastav konto, tsõõriklauad (nõupäevad). Nõupäevade info: http://wi.ee/regionaalarengu-programm/kasitooliste-umarlaud/
  • Valminud on võrokeste esindus-müügiboks ja selle sisustus.
  • Vana-Võromaa käsitöömeistrite eripäraste kaupade valikuga e-poes Uma puut (http://umapuut.ee/) on 2015. aasta lõpus väljas üheteistkümne käsitöömeistri kaubad.
  • Vana-Võromaa käsitöö on piirkonna laatadel selgelt välja paistmas ning reklaamitud

Võru linna loome-ettevõtluse keskuse planeerimise nõustamine

2015. aastal arendas Võru linnavalitsus edasi eelmisel aastal koostatud Uma Loomekoja kontseptsiooni. Eesmärgiks on rajada Vana-Võromaa südamesse – Võru linna – paik kus tutvustatakse ja vahendatakse nii võrokestele kui külalistele Võromaa toitu ja käsitööd. Asukohaks on planeeritud endine Võrusoo koolihoone (Kreutzwaldi tn 109, Võru linn), mis on ajalooline Soo kõrtsikoht muistse maismaatee ääres (ühendus Kirumpää ja Vahtseliina losside vahel, ühtlasi muinastee Pihkvast Tartusse, hilisem postitee).

Uma Loomekoda saab olema:

  • tugistruktuur pärimuskultuuri paremale rakendamisele kohalikus ettevõtluses (sh paik ettevõtlusega alustamiseks)
  • koondab kompetentsi ning on tootearendus- ja logistikakeskuseks kohalikule toiduvõrgustikule UMA MEKK
  • paik turistidele ja külalistele, kus tutvuda Vana-Võromaa pärandkultuuri, toidu ja käsitööga
  • paik kohalikule kogukonnale loovtegevuste arendamiseks pärandkultuuri valdkonnas, teadmiste ning oskuste jagamine esivanemate pärandist

Võru linnavalitsuse eestvedamisel tegeldi  hoone renoveerimise eelprojekti koostamiseks vajalike töödega: loomekoja idee töörühma liikmete poolt valmistati ette lähteülesanne eelprojekti koostamiseks, arutati ja kooskõlastati projekteerija pakutud eskiislahendusi. Aasta lõpuks valmis hoone renoveerimise eelprojekt koos joonistega.

Kultuuripärandil põhinev mainekujundus: lahenduste väljatöötamine võro kultuurpärandi sümboolika kasutuseks eri valdkondades (turism, käsitöö, toit, loomemajandus). Ühendav sümboolika on vajalik reklaamis, pakenditel, müügitööl.

Tulemus: Aasta lõpuks on elektroonilisel kujul valminud Vana-Võromaad ja siinset kultuuripärandit esindav sümboolikaesitlus koos sümboolika kasutusnäidetega.

Tiijuht võro kirju ja märke manu on soovituslik materjal piirkonna omapära kasutavatele ning esitlevatele ettevõtjatele ning organisatsioonidele. Sümboolika tutvustus ja failid on avalikkusele kättesaadavad Võru Instituudi kodulehel: http://wi.ee/vana-voromaa-sumboolika/

Sümboolika rakendamise arutelud ametkondadega ja arendusorganisatsioonidega jätkuvad 2016. aastal.

Piirkonnaga seostuva sümboolika kasutamine piirkonna ettevõtluses ning arendustöös toob selgemalt esile piirkonna eripära, Vana-Võromaa kultuuripiirkonna tuntus kasvab.

  1. aasta arendustegevusi toetas  riigihalduse ministri büroo.

2016 aastagal jakkusiva  kultuuripiirkundõ arõndusprogrammi Maaeloministeeriumi  juhtmise all.

Uma programmi rakendumise ettevalmistamine

  1. aasta alguses Maaeluministeeriumiga koostöölepingut sõlmides oli mõlema poole ootuseks, et programmi rakendumist aastal 2017 saab hakata 2016 aasta sügisel ette valmistama. Riigieelarve menetlemise käigus ilmnes, et Vana-Võromaa piirkonna regionaalprogrammile ei ole eelarvelisi vahendeid planeeritud ning programmi ellukutsumine on edasi tõugatud tulevikku.
  1. aastal jätkati Vana-Võromaa käsitöövõrgustiku toimekava rakendamist.

Võrgustik haarab käsitöölisi ja käsitööettevõtjaid üle Vana-Võromaa, inforingis on aasta lõpu seisuga 87 kontakti. Käsitöö koostöövõrgustikku juhtivaks organisatsiooniks on Võru Instituut,  eestvedajateks on käsitööekspert Vilve Oja ning projektijuht Külli Eichenbaum. Võrgustikku toetavaks partneriks on MTÜ Aila Näpustuudio, kelle ruumides on käsitöötare, mis on võrgustikule kokkusaamise paigaks ning koolituste läbiviimise kohaks.

Tulemused lühidalt:

  • Võrgustiku erinevad koostöötegevused on toimunud pidevalt: ühistegevused on läbiarutatud ja planeeritud, toimub oskuste õpetamine ja müügikoostöö, tegevuste reklaam. Toimus 9 ümarlaua-kokkusaamist. Toimib info jagamine ja vahetus (e-posti list, FB vastav konto, avatud FB konto, info saatmine meediasse). Käsitöövõrgustiku info on avalikkusele kättesaadav: http://wi.ee/regionaalarengu-programm/kasitooliste-umarlaud/
  • aastal kujunes võrgustiku üheks oluliseks tegevuseks käsitööalaste regulaarsete koolituste süsteemi käivitamine. Käsitöötare baasil korraldati veebruarist maini ning oktoobrist detsembrini igas kuus keskmiselt neli õpituba, lisaks meistritunnid igal nädalal.
  • Õppepäevadelt ja ühisaruteludelt on saadud ideid ja teadmisi kohaliku eripäraga toodete loomiseks ning eripära selgemaks väljatoomiseks. Käsitööliste toodete sortiment on laienenud, pööratakse suuremat tähelepanu pakenditele, müügilugudele, kasutatakse ühist käsitöösümboolikat.
  • Vana-Võromaa käsitöömeistrite eripäraste kaupade valikuga e-poes Uma puut (http://umapuut.ee/) on 2016. aasta lõpus esindatud 23 käsitöömeistri/ettevõtte tooted.
  • Vana-Võromaa käsitöö oli esindatud piirkonna olulisematel laatadel: 28.05 Uma Pido laat Põlvas, 10.-11. 06 käsitööpäevade laat Rakveres, 8.-10. 07 Võru pärimusfestivali laat, 06.08 Seto Kuningriigi laat Värskas, 28.10 Lindora laat. Esimest korda oli Vana-Võromaa käsitöö esindatud Mardilaadal Tallinnas 10.-13. novembril.

Kultuuripärandil põhinev mainekujundus. Vana-Võromaa kultuuripärandi sümboolika rakendamine piirkonna omapära-ettevõtluses ja üldises mainekujunduses.

  1. aastal väljatöötatud ja esmaselt kooskõlastatud sümboolikat tutvustati 2016. aasta jooksul piirkonna ettevõtjatele ja organisatsioonidele, kelle tegevusalad on seotud kohaliku kultuuripärandi või loodusega. Samuti käis tihe koostöö avaliku sektori partneritega leidmaks väljundeid sümboolika rakendamiseks avalikus ruumis.

Ettevõtted on sümboolikat kasutusele võetud toodete etikettidel, välireklaamis, veebilehel, otse tootel või pakendil. Valik kasutusnäiteid ning lisaks loodud failid on avalikkusele kättesaadavad: http://wi.ee/tegemise/vana-voromaa-aronguprogramm/vana-voromaa-mark/

Vana-Võromaa kultuuripärandi sümboolika tutvustamine ning kasutuselevõtt on tihedalt seotud Võru Instituudi koostööpartnerite (Võrumaa Arenguagentuuri, Võru Maavalitsuse ja Võrumaa Omavalitsusliidu) ettevõtmisega luua Võru maakonna jaoks sümboolika. 2016. aasta jooksul on koostööna jõutud lahendusele, kus Vana-Võromaa sümboolika põhielemente kasutatakse ka Võru maakonna sümboolikas.

Sümboolikat on kasutatud mõnede ürituste logodel, tänukirjadel, plakatitel, Suure Munamäe meenemedalil, spordis võistlusvormidel, kaugtöökampaania piltidel, messiboksi kujunduses, e-kirjade jalustes, FB profiilipiltidel, slaidiesitluste taustadel, kodulehtedel. Kõige laialdasemalt näeb sümboolikat avalikus ruumis Võromaa ühistranspordi bussidel alates  2016 a detsembrist.

Kohaliku toiduvõrgustiku arendustegevused

Kohaliku toidu arendus- ja turundusvõrgustiku toimekava rakendamine on planeeritud koostöös partneritega piirkonna arendusasutustest. Tegevus on kavandatud Võrumaa PATEE-programmi („Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“) raames aastani 2019, juhtpartneriks SA Võrumaa Arenguagentuur.

Koostöös Arenguagentuuri ja Võrumaa Partnerluskoguga valmistati ette ning viidi läbi tootjate-tarbijate kontaktseminar 14. detsembril Võrus, kultuurikeskuse „Kannel“ kohvikus, kus tutvustati väikeettevõtjate toodangut ja vahendati kontakte, toimus arutelu müügivõimaluste laiendamise osas suurtes linnades ning väiketootjate kaupade logistika korraldamisest kaugematele tarbijatele.

 

Arõndusprojekti avitasõ Vana-Võromaa umaperä-ettevõtlusel kasuda: väikuid ettevõttit piäsi manu tulõma, niisamate võisi manu tulla vahtsid kaupu ja tüütellmisi, läbikäüvä raha hulk kasus. Võromaa inemiisi rahasais lätt parõmbas, manu tulõ vahtsid tüükotusid ja lisas tiinmise võimaluisi. Tähtsä om, et paikkunna inemise ei piäsi mujjalõ pagõma, a saasi ummi tiidmisi ja mõistmisi paigapääl ärelämises pruuki.

Võrokõisi ummamuudu elo ja olõmine om võimalik õnnõ võrokõisi aoluulidsen elopaigan uma keele ja kombide keskel, tuuperäst om väegä tähtsä, et võrokõsõ ja võro juuriga rahvas saasi uman koton edesi ellä, umma kiilt, tiidmisi ja mõistmisi nuurile edesi anda.

Uma programmi üts päätsihte – Vana-Võromaa luuduse ja kultuuriperändüse parõmb ärpruukmine majanduselon – om plaanitu ka Kagu-Eesti tegevuskava sisse.