• et
  • en
  • vo

Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest

Reimann, Nele, Tender, Tõnu (toim.)
Võru: Võro InstituudiToimõtisõq 3, 1998

  • Katõ keelesemminääri (Lõunaeesti keel tänapäeva koolis 22. märdsil 1997. aastagal Talnan ja Lõunaeesti keelest ja kirjakeelest 09. augustil 1997. aastagal Vilustõn) ettekandidõ kogomik. Ago Künnap tege uman artiklin selges, minkast om tulnu tuu, et miiq olõmi Eestin ja kynõlõmiq eesti kiilt. Kalevi Wiik analüüs katsa eri uur’ja käsitlüisi lõunõeesti keele sünnüst. Lõunaeesti tegosynavormõ keerulidsusõst kirotas Mati Hint, Helmi neetar kirotas võro murdõst kuq eesti kiräkeele rikkambas tegijäst. Peeter Pälli, Evar Saarõ ja Arne Merilai artiklidõ pääteemas ommaq kotussõnimeq. Viil kynõldas võro-eesti ja eesti-võro synaraamadu ja võro aabidsa kokkosäädmisest ja muust

Artikliq

  • Ago Künnap. “Eesti piir ja piiritus”.
  • Kalevi Wiik. “Lõunaeesti sünniteooriatest”.
  • Mati Hint.”Lõunaeesti verbivormide raskused kirjakeelsele eestlasele”.
  • Helmi Neetar. “Võru murre eesti kirjakeele rikastajana”.
  • Renate Pajusalu. “Näitavad asesõnad Võru ruumis”.
  • Lidija Leikuma. “Pilguheit latgali kirjakeele ajalukku”.
  • Peeter Päll. “Võru keel kohanimedes”.
  • Reelika Kikkas. “Võrumaa kohanimekujudest”.
  • Evar Saar. “(S)orava(lõ) paiganimmist”.
  • Arne Merilai. “Võrukeelse kirjanduse õpetamisest koolis”.
  • Toomas Help. “Võro keel ja minu tunne”.
  • Jüvä Sullõv. “Võro-eesti, eesti-võro synaraamat”.
  • Kauksi Ülle, Nele Reimann, Jüvä Sullõv. “Võro-seto aabitsa sünd”.
  • Kalle Eller. “Kas võro kiil vai Kagu-Eesti trasjanka?”