• et
  • en
  • vo

Keeleuuringute kõrval on Võru Instituut korraldanud (keele) sotsioloogilisi uuringuid Setumaal (1997), Kagu-Eestis (1998), Saare maakonnas (2001) ja ajaloolisel Mulgimaal (2002). Uuringute üheks põhieesmärgiks on olnud kohalike keelte praeguse seisundi kindlakstegemine . Keelekasutust määravate seaduspärade väljaselgitamiseks on kogutud ja analüüsitud ajalooliste kultuuripiirkondade täiskasvanud elanike (murde)keele kasutust ja oskust peegeldavaid empiirilisi andmeid. Selleks on küsitud inimeste hinnanguid kohaliku keele kasutuse ja selle kasutamiseks sobilike sfääride, teemade ja valdkondade kohta. Nimetatud hoiakuid on analüüsitud erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Peale nimetatu on erinevates uuringutes erineval määral kajastatud ka eneseidentifikatsiooni ja kommete, päritolu ja põlisusega seonduvat,elulaadi puutuvat jpm.

Kõigi nende uuringute tulemuste põhjal võib väita, et kohalike keelte kasutamise seaduspärasused on suuremal või vähemal määral seotud soo, vanuse ja haridustasemega. Kohalikus keeles kõnelevad sagedamini mehed, vanemad ja madalama haridustasemega inimesed. Lisaks sellele on alust arvata, et keelehoiakutes on toimunud ilmselt institutsionaalsete muutuste tõttu mitmed nihked. Hoiakud on muutunud sallivamaks ja toetavamaks. Samas on institutsionaalseid muutusi ja nende tagajärgi võimalik uurida siiski vaid pikaajalises perspektiivis. Muutused keelehoiakutes ei pruugi tähendada positiivseid muutusi keeleoskuses, seda on vaja eraldi kontrollida.

Ajaloolise Setumaa põlisasustuse säilitamise võimalused – 1997

Kagueestlase keel, kombed, identiteet aastal 1998 – 1998

Allkeelte seisundiuuring Saaremaal – 2001

Allkeelte seisundiuuring Mulgimaal – 2002

Tööjõu ja koolitusvajadus ning rahvastikuprognoos Kagu-Eestis – 1998