• et
  • en
  • vo
Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas (AVKA)
Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas (AVKA) on kasutatav Maa-ameti aadressiandmete rakenduse ühe kaardikihina. Lingi kaudu aadressiandmete rakendusse sisenenuna suurendage kaardil teid huvitav vana Võrumaa piirkond üles vähemalt mõõtkavani 1: 40000 (aktiveerige suurendusnupp ja märkige kursoriga u ¼ keskmise valla suurune ala). Vasakpoolse menüünupu Kaardikihtide valik ja legend alt avaneb kaardikihtide menüü, kust valige Mitteametlikud aadressiobjektid. Viimase avanedes valige Võrumaa kohanimed. Head avastamist!

Mõõtkavast 1: 25000 alates on võimalik valida erinevaid aluskaarte. Aktiveerides parempoolse menüünupu Infopäring, saate nimeobjekti sümbolile klõpsates kätte põhilise info, mis selle nimeobjekti kohta AVKA-s leidub. Kui suurendus on nii suur, et paistab ka katastrikaart, saate infonupuga infot Maa-ameti aadressiandmete kihi Kehtiv katastriüksus kohta. Et saada nimeobjekti sümbolile klõpsates alati AVKA infot, tuleb käia kaardikihtide menüüs, klõpsata ikoonile Kaardikihtide infopaneel ja tõsta avanenud infopaneelil kiht Võrumaa kohanimed kõige pealmiseks.

Algseisus on paremal aknapoolel avatud hüpikmenüü Otsing. Pärast objektiinfo pärimist leiate otsingu Objekti info hüpikmenüü alaservast. Otsinguks valige kiht Võrumaa kohanimed. Järgige täpselt otsingujuhiseid. Kirjutage esialgu alati kahele poole otsitavat nime või nimeosa protsendimärgid. Protsendimärke kasutage ka siis, kui teate kindlalt, et otsitava koha võrupärane nimi on näiteks Ütsämägi, sest otsitaval väljal võib nime ette olla lisatud kolmanda välte märk.

Kui klõpsate objektiinfo hüpikmenüüs EKI linki, juhitakse teid AVKA andmele Eesti Keele Instituudi serveris. Seal on iga sama koha rööpnimi esitatud eraldi real ja varustatud selgitava märgendiga.

Mis on AVKA?

Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas (AVKA) on Võru Instituudis arendatav kaardiga seotud kohanimeandmete kogu, mis katab kogu ajaloolise Võrumaa (1783.–1920. a halduspiirides) ja peaks tulevikus katma ka naaberalad Setumaal ning Lõuna-Tartumaal. Andmebaas jäädvustab Võru Instituudis tehtava kohanimede-alase välitöö tulemused ja pakub kasutajale pildi 20. saj lõpu rahvalikust võrukeelsest kohanimekasutusest. Hästistruktureeritud andmebaas on kasutatav nii nimeuurimise kui ka kohanimede ametliku normimise allika ja võrdlusmaterjalina. Lähema koduümbruse kohanimed võiksid huvi pakkuda igale vanal Võrumaal elavale või siit pärit inimesele. AVKA loob pildi, milliste nimede all tundsid 1990-ndate Võrumaa põliselanikud oma koduümbruse kohti.

Millised alad on praegu andmebaasis olemas?

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Põlva, Vahtsõliina ja Räpinä. See on laias laastus Valga-Meerapalu joonest kagu poole jääv osa Eestist, välja arvatud Kagu-Eesti idaserv, mis on ajalooline Setumaa.

Andmebaasi struktuurist

Iga andmebaasikirje koosneb arvutikaardiga seotud punktist ja andmeväljade reast, kuhu on kantud vastava objektiga seonduv info. Kui ühel kohal on ka mitu nime, siis andmebaasis kajastuvad need ikkagi ühel real. Anname lühiülevaate andmeväljadel sisalduvast:

Kui kohal on mitu nime või nimel mitu hääldusvarianti, siis kohapeal kõige levinum või ajalooliselt kõige väärtuslikum variant asetseb enamasti andmeväljal Võrupärane nimi. Käesolevas tekstis nimetatakse seda ka märknimeks. AVKA-s on võimalust mööda ära toodud ka teised nimevariandid. Originaalandmebaasi andmeväli Teine nimi sisaldab enamasti võrukeelseid nimevariante, andmeväli Konventsionaalne kirjakeelestatud variante, Vana katastrinimi osaliselt kruntide nimesid 1930. aastate skeemilisel kaardil jaKatasrinimi osaliselt praeguse maakatastri nimesid. Kaardirakenduses esitatakse need kõik ühel väljal Variandid, eespool loetletud järjekorras. Andmeväli Kohakäänded näitab, kuidas märknimi võru keeles käändub. Andmeväljal Koha liik on ära toodud kohanimeobjekti tegelik liik, vahel ka koha varasem liik, mis tuleb kõne alla näiteks hävinud talude, taluks muutunud ühiskondlike hoonete, võsastunud heinamaade ja kinnikasvanud järvede juures. Andmeväli Linn või vald näitab nimeobjekti kuuluvust omavalitsusüksuse järgi, Kihelkond kihelkonna (kolmetähelise lühendi) järgi, Mõis ja küla19. saj lõpu mõisapiiride järgi ning teisel pool koolonit küla või paikkonna järgi. Veel on igas andmereas olemas väli vabas sõnastuses kommentaari või selgituse jaoks.

Kohanimeandmete päritolu

AVKA tuumiku moodustavad andmed, mida Võru Instituudi töötaja Evar Saar on kogunud Eesti põhikaardi kohanimevälitööl aastatel 1995–2003. Kohanimed ja kaardiseosed on kirja pandud nii, nagu need eksisteerisid välitöö ajal kohalike põliselanike teadvuses, nii nagu kohtasid tegelikult kutsutakse. Sellest reeglist esineb ka kõrvalekaldumisi, näiteks asundustalude puhul on andmebaasi esikohanimeks pandud talu tekkimise aegne ametlik nimi võrupärasel kirjakujul, kuigi tegelikult kutsutakse neid talukohti enamasti omaniku või endise omaniku nimega. Kogumistööl kasutati abimaterjalina Eesti Keele Instituudi kohanimekogus terve 20. saj jooksul jäädvustatud andmeid, mille väljaotsimisega tegeles Eesti Kaardikeskuse töötaja Tõnu Raudsepp.

Tänase kohaliku elaniku jaoks võivad paljud AVKA-s esitatud nimed tunduda võõrad, sest Võrumaa küla rahvapärane kohanimistu muutub praegu kiiresti. Osa nimedest on vanematele keelejuhtidele vestluse käigus meelde tulnud ja õige kohaga kokkuviiminegi on toimunud meenutuse vormis, aga tegelikkuses külakogukond kõiki neid nimesid enam ei kasuta. Andmebaasis leidub ka üksikuid kohanimesid, mille objekti asukoht pole teada. Kaardil on selliste nimede grupid äratuntavad, nende sümbolid on paigutatud sirgesse ritta lähima asula või talu juurde, samuti on märknime juurde kirjutatud (asuk?).

Andmevälja Variandid osaks liidetud väli Vana katastrinimi sisaldab ainult 1930-ndatel koostatud skeemilise katastrikaardi andmeid. Talule, ka tütartalule, popsi- või uusmaasaajakohale on omistatud selle krundi nimi, millele ta antud kaardi alusel jääb. Skeemiline katastrikaart ei kata kogu uuritavat ala, seetõttu ei ole andmeväli alati täidetud. Nimed skeemilisel katastrikaardil on mõnikord vanas kirjaviisis mõisakaartidelt täht-tähelt maha kirjutatud, mõnikord uude kirjaviisi pandud, mõnikord meelevaldselt eestistatud või ümberkirjutusvigadega, kuid et see kaart on olnud praeguse maareformi põhiline katastrinimede allikas, on tema algkujul kajastamist siiski oluliseks peetud. Vanemate allikmaterjalide andmebaasi viimine on kavas edaspidi, kui AVKA arendamine tänapäevanimede osas seatud eesmärgini jõuab.

Märkusi andmeväljade sisu kohta

Asustusnimede puhul (külad ja talud) on väljal Võrupärane nimi alati püütud välja kirjutada võrukeelne liigisõna külä või talo/talu. Tegelikkuses kasutatakse neid kohanimesid enamasti ilma liigisõnata, liigisõnu kasutatakse ainult nimede loetlemisel või vastates küsimusele: “Mis küla/talu see on?” Asustusnimede põhilise kuju saab kätte kohakäändevorme jälgides.

Paljusid talukohti kutsutakse ainult elanike järgi ja väljale Võrupärane nimi kirjutatud talunime ei kasutata. Selliseid juhtumeid markeerivad väljale Kohakäänded kirjutatud vormid `tallo: talon, nt Läts Kirsi `tallo. Kui talunimi on aktiivses kasutuses, oleksid kohakäändevormid ilma liigisõnata: Läts Kirsilõ / Kirssi / Kirsi poolõ.

Vahel on talu või elamu märknimeks valitud elaniku nimi võrupärases kirjapildis, seda selle järgi, kuidas naabrid on kohta nimetanud. Kindlasti on kogutud koha , mitte isiku nimetamist. Seda, kas kohanimes kajastatud isik elas seal kunagi ammu või elab praegu ja kuidas on isikunime ametlik kirjapilt, pole soovitudki täpsemalt kindlaks teha, et mitte anda võimalust AVKA-s leiduvate andmehulkade kuritarvitusteks. Ka andmeväli Variandidesitab talukohtade rööpsete nimedena isikunimesid. Sealt on välja jäetud praegu elavate inimeste täielikud nimed, välja arvatud juhul, kui peremees või perenaine on tõeline küla ”raudvara” ning isikunime ja elukoha kokkuviimine on jõukohane igaühele, kes esimest küla vahel vastutulijat kõnetada julgeb.

Erinevalt küla- ja talunimedest on külaosade ja loodusobjektide nimesid püütud kirjutada võimalikult ilma juurdemõeldavate liigisõnadeta. Nimeobjekti olemust selgitab andmeväliKoha liik.

Kui kohanimeobjekti kuuluvust näitavatel väljadel on üksuse nime või nimelühendi taga hüüumärk, näitab see, et objekt asub kahe üksuse piiril ja nimi kuulub tegelikult ka naabervalla, -kihelkonna või -mõisa kohanimede hulka. Enamasti on sellele siis viidatud kommentaaride lahtris.

Kohanimeobjekti külakuuluvus ei ole antud ametlike külade lahkmejoonte järgi, vaid määratud kõiki külasid ja eraldiasuvaid paikkondi arvesse võttes lähima tuumikobjekti juurde. Näiteks võib valla piiril asuva üksiktalu lähikuuluvus olla määratletud hoopis naabervalla küla juurde. Üksikjuhtudel, nagu soosaarte ja järvesoppide nimed, on lähikuuluvus määratud ka loodusobjekti (soo, järv, jõgi) juurde.

Kõiki andmebaasi objektid on lihtsuse mõttes punktobjektid. Kui tegelik kohanimeobjekt on laialdane (küla, suur mets) või pikk (jõgi), tagab andmebaas ainult selle, et kaardikujutisele satub vähemalt osa tegelikust kohanimeobjektist. Jõgede ja omaette nimega jõelõikude puhul on see punkt pandud mõne suurema silla juurde, kus nime rahvatraditsioonis kasutatakse. Liikudes kaardil jõge mööda ülesvoolu ja jõudes järgmise nimega seotud punktini, võib sellest järeldada, et siitsaadik on jõgi või oja tuntud juba teise nime all.