• et
  • en
  • vo

vorumaa-kaartVõru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus. Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja peaksid aitama elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.

Ajalooline Võrumaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast osast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkonnast. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. 1920. aastal, kui Valga linn Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga, 1925. aastal viidi osa Räpina kihelkonnast Tartu maakonna alla. Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid, kuid teadmine Võrumaast ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Võru keel on vana lõunaeesti hõimukeele üks järeltulija. Tänapäeval peetakse lõunaeesti keelteks veel mulgi, tartu ja setu keelt. Viimane on küll võru keelega küllalt sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse võru ja setu keelest eraldi. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel. 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. 1990. aastaist on tarvitusel võru oma kirjakeel. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel. Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Kokku on võru keele aktiivseid ja passiivseid kasutajaid umbes 70 000.

Võrukesi eristab teistest eestlasetest võru keele mõistmine. Võrukesed ei pea ennast rahvusvähemuseks, küll aga võib neid tänapäeval julgelt pidada keelevähemuseks. Eesti ühiskeelest tugevalt erinev võro kiil’ on võrukeste identiteedi peamine alus. Peale selle arvestab Võru maarahvas paljuski veel külakogukonna arvamuse ja tavadega, ka linnavõrukestele on oma suguvõsa küllalt tähtis. Võrukestel on alles palju iidseid kombeid nagu ristipuude austamine ja sõirategu. Võrumaa vana rahvakultuur on silmapaistev rikkus kogu Eesti jaoks.